Juba 2-3 m sügavuses kadus veest hapnik Holstre järves oli 1950. aastail võrdlemisi rohkesti jõevähki. Vähid olid nakatatud Ida- ja Lõuna-Eestis väga haruldase koorikuparasiidiga Branchiobdella parasita. Holstre järv olevat üsna hea kalajärv, kus leidub ahvenat, särge, haugi, latikat, kiiska ja kokre. Olevat saadud isegi 8 kg raskune latikas. Linajärv! Mustjärvest kirdes asub 1,7 ha suurune Linajärv. Olemasolevail andmeil on Linajärv Viljandi maakonnas kõige sügavam (16,7 m); sügavaim koht on lähemal põhjakaldale. Ta on looduslikult ilus, kõrgete künklike järsult tõusvate kallastega ja kõikjal liivase kaldavöötmega. Kalda ääres on palju linaleokive. Lõunakaldal kasvab põliste kuuskedega segamets, järve ääres näeme vanu pärni. Läänakaldal paiknevad talud. Järve on omapärane tuhm, vesi on seal vähe läbipaistev ja kollakaspruun.
Nii teenis sõjaväestatud Briti kaubalaevastikus sõja ajal umbes 1000 eesti meremeest , neist 200 laevaohvitseridena . Vähesel arvul eestlasi oli ka Kuninglikes Õhujõududes ja maaväes ning USA sõjaväes , kuid kokku mitte üle paari saja . OKUPATSIOONI OHVRID Eesti esimeseks kaotuseks oli rahvussakslaste ( 12.400 inimest ) lahkumine päritolumaale . Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid aasta kestel enne Saksa vägede saabumist olemasolevail andmeil ca 8000 inimest ja 14.juuni massküüditamisega 1941 viidi asumisele üle 10.000 . Umbes 2200 inimest mõrvati kohapeal . Küüditatutest pääses hiljem eluga kodumaale tagasi umbes pool , arreteerituist veelgi vähem . Kui puhkes sõda , viidi Venemaale üle 33.000 mehe sundmobiliseeritutena ja 2000 tööülesannete ettekäändel. Mobiliseerituist suri nn.tööpatis nälga ja haigustesse 10.700 ning langes rindel 8000. Ainult Velikie Lukis kaotas "8.Eesti laskurkorpus " 27
Hovi seda Tallinna kohta on teinud), kust saaks usaldusväärseid andmeid selle valdkonna kohta. Seetõttu puudub ka võimalus määrata täpsemalt džässi osakaalu sealses muusikaelus, samuti džässbändide osa kohalike restoranide ja kohvikute orkestrite üldarvus (mida me samuti ei tea). Tartu džässielu kohta võib ajakirjandusest leida vaid üksikuid teateid, põhiliselt lakoonilisi kontsertide reklaamtekste, kuid seni olemasolevail andmeil mitte ainsatki arvustust või põhjalikumat eeltutvustust. Seega pole võimalik öelda, millal džässmuusika Tartusse jõudis või milline orkester seda esimesena mängida üritas. Tõenäoliselt esimene raadios mänginud Tartu levimuusikaorkester oli Jaak Allmere 95 andmeil lühikest aega eksisteerinud Merry Boys, mille koosseis on teada osaliselt: viiul, 2 saksofoni ja trompet. Ülekanne toimu- nud otse Tartu raadio stuudiost Raadi mõisa lähistel 1930
annaabi.ee 
