aatomitega. Sisestustüüpi tahked lahused - sisaldavad enamasti mittemetalle, mille aatomid paigutuvad põhikomponendi aatomite vahele. 6. Mida nimetatakse keemiliseks ühendiks? Sulami komponentidest koosnevat ühtlast kristallilist ainet, mille aatomid on omavahel seotud keemilise sidemega. 7. Mida nimetatakse mehaaniliseks seguks? Kaks komponenti ei lahustu. Olekudiagrammid. 1. Mida nimetatakse olekudiagrammiks ja milleks seda kasutatakse? sulami faasilise oleku graafiline esitus sõltuvalt temperatuurist ja komponentide kontsentratsioonist. Mis temperatuuris vahetab metal/sulam faasi. 2. Kuidas olekudiagrammi põhimõtteliselt ehitatakse? Tasakaaluolekus sulami kohta, väga aeglasel jahutamisel või pikaajalisel kuumutamisel. 3. Mida nimetatakse eutektikumiks ja mida eutektiliseks sulamiks?
aine ulatuses ühesugused. •Faasisiire (faasiüleminek) on aine üleminek ühest (termodünaamilisest) faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis välistingimuste (rõhk, temperatuur) muutumisel, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. •Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) Olekute jaotumist rõhu ja temperatuuri järgi nim. Olekudiagrammiks § Tavaliselt esitatakse see pT–teljestikus (rõhktemperatuur) erinevate faaside piirjoonte abil •§ Kolmikpunkt on punkt, kus ühinevad •1) Sublimatsioonikõver •2) Aurustumiskõver •3) Sulamiskõver •Olekudiagrammi (vee) kolmikpunkt Kolmikpunkt on olekuparameetrite p, V, T kombinatsioon,mille juures on üheaegselt lubatud nii tahke, vedel kui gaasiline olek
aine ulatuses ühesugused. Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemist välistingimuste(rõhk, temperatuur) muutumisel, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. 13 5. Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) Olekute jaotumist rõhu ja temperatuuri järgi nimetatakse olekudiagrammiks. Tavaliselt esitatakse see rõhk-temperatuur teljestikus erinevate faaside piirjoonte abil. 14. TERMODÜNAAMIKA 2. SEADUS 1.Termodünaamika II. Printsiip (erinevad sõnastused) Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune
mitmesuguste rõhu ja temperatuuri väärtuspaaride juures, moodustavad tasakaaluoleku punktid pT-diagrammil kõvera (aurumiskõvera). Samasugune dünaamiline tasakaal (ja seda kirjeldav kõver) leiab aset tahke ja vedela (sulamiskõver) ning tahke ja gaasilise (sublimatsioonikõver) oleku vahel. Kõik kolm faasiüleminekut iseloomustavat kõverat lõikuvad ühes punktis - kolmikpunktis. Siin on tasakaalus kolm faasi (tahke, vedel ja gaasiline). Saadud koonddiagrammi nimetatakse olekudiagrammiks. Lisaks klassikalisele termodünaamikale vaatlesime loengus ka olulisemaid energia ülekandeid looduses: maakeral on neist tähtsaim kasvuhooneefekt, millel on 2 poolt: 1) valdavalt lühilaineline päikesekiirgus läbib suures osas atmosfääri ja soojendab maapinda, 2) Maalt lähtuv pikalaineline soojuskiirgus aga peetakse atmosfääris kinni. Tagamaks tasakaalu pealelangeva päikesekiirguse vooga (1,367 kW/m2) tõuseb Maakera temperatuur - praegu teadaolevalt 33 kraadi Celsisust
(moolruumala), a ja b aga empiirilised konstandid.Konstant b määrab nn omaruumala - ruumala, mille täidaksid NA (Avogadro arv) molekuli tihedalt kokku pakituna. Konstant a on keerukam, et on rõhu dimensiooniga nimetatakse seda tihti siserõhuks. · Olekudiagramm p - T (rõhk - temperatuur) teljestikus. Olekute jaotumist rõhu ja temperatuuri järgi nim. olekudiagrammiks. Tavaliselt esitatakse see -teljestikus erinevate faaside piirjoonte abil. Joonisel on kolmikpunkt tähistatud K-tähega; seal ühinevad sublimatsioonikõver OK, aurustumiskõver KB (B on kriitiline punkt) ja sulamiskõver KA. Sulamiskõverast vasakule jääb tahke faasi piirkond; selle ja aurustumiskõvera vahele vedel faas (ulatub vaid kriitilise temperatuurini Tkr, graafikul punkt B)
annaabi.ee 
