PROPEEN Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemistemperatuur on -47,6 C Keemiline valem on C3H6 Molaarmass on 42,08 g/mol Propeeni monomeer Propeeni polümeer Katalüsaatorite toimel moodustub propeenist polüpropeen , mis on kerge, keemilistele mõjutustele vastupidav ja heade dielektriliste omadustega materjal. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks . Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel CH3-CH2-CH3 H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Umbes pool propeeni maailmatoodangust läheb polüpropeeni valmistamiseks, millest saadakse plasttorusid, kiudaineid, taarat agressiivsete materjalide jaoks. Ülejäänud osa kulutatakse mitmete tähtsate orgaaniliste ainete sünteesimiseks.
Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti. KÜLLASTUMATA KÜLLASTUNUD KÜLLASTUNUD CnH2n+2 CnH2n CnH2n-2 -aan -een -üün
Mõisted · Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. (metaan, CH4) · Alkeen küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. (eteen, C2H4) · Alküün küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH
Halogenoalkaan Alkoholid ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Amiin ammoniaagi derivaat, milles üks, kaks või või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. Alkeen küllastumata süsivesinik, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Neid nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. Alküün küllastumata süsivesinik, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Aldehüüd keemiline ühend, mis sisaldab aldehüülrühma (-CHO). Ketoon ühend, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Sahhariidid ehk glütsiidid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Karboksüülhape hape, mis sisaldab karboksüülrühma (-COOH).
(peamiselt gaasiliste alkaanide ja alkeenide molekulide liitumine. Levinum on isobutaani alküülimine isobuteeniga C4H10 + C4H8 C8H18. Protsess toimub temperatuuril (0...20) oC, rõhul 1,5 MPa (15 kg/cm2), katalüsaatoriteks väävelhape ja fluorvesinik. Alküülimise tulemusena saadakse väärtuslikke bensiini komponente - alküülbensiine. Polümeerimine on protsess, mille toimel olefiinid, tüüpilised C3 olefiinide propüleenid polümeriseeritakse kõrgema molekulmassiga kõrgemateks olefiinideks C6, C9, C12 jne. Polümeristasioonil kaksiksidemeid sisaldavad (soovimatud ebastabiilsed) olefiinid muudetakse parafiinideks enne nende blendimist (ühtlaseks segamist) bensiinideks Isomeerimine tõstab rafineerimisel saavutatava oktaaniarvu ühispanust muutes sirge ahelaga (tüüpilised C5 ja C6 parafiinid nende harunenud isomeerideks. Antud süsinike aatomite arvuga harunenud isomeerid on kõrgema oktaaniväärtusega kui nende haranemata ahelaga isomeerid.
kuuest süsiniku aatomist moodustunud tasandiline tsükkel. Areenide üldvalem on CnH2n-6. Alkaanid e. küllastunud süsivesinikud.Süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Üldvalem: CnH2n+2 Alitsüklilised ühendid on sellised tsüklilised (orgaanilised) ühendid, mis ei sisalda aromaatseid rühmi. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Mõnikord nim ka olefiinideks. Üldvalem CnH2n. *Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel. Põhimõtteliselt on võimalike süsinikuühendite arv lõpmata suur. Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid, mis võivad olla: a) lineaarsed - süsiniku aatom ahelas on seotud vaid kahe naaberaatomiga (v.a molekulis olevad äärmised aatomid) c) tsüklilised ehk suletud ehk kinnised - liikudes ahelas mööda süsinikuaatomeid jõuab taas esimese süsinikuni
annaabi.ee 
