lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest. Oma kavandites Kujutavate Kunstide Akadeemia hoone jaoks (1897 98) ühendas Wagner kuubi vormi palju kurvilisemate juugendlike arabeskidega. Hoonet kroonis kaunilt töödeldud raudsepisest kuppel, milles kajastus tugikaarte geomeetria. Oma hilisemas loomingus hakkas Wagner eelkõige Olbrichi mõjul kasutama enam klassikalisi arhitektuurseid vorme Steinhofi kirik (1906). Wagneri enda arhitektuur (erandiks kirik Nussdorfis, 1897) ei vastanud täielikult neile lihtsuse printsiipidele, mida ta esitas oma raamatus. Selle teostasid tema õpilased. Tuntumad nende seas olid Joseph Maria Olbrich (1867 1908) ja Josef Hoffmann (1870 1956). Nemad jätkasid edukalt arhitektuurilisi eksperimente, millega olid alustanud töötades ajakirjale "Ver Sacrum". 6
ühistranspordiga (maa-alune) - tekstis mainitud hoonete ja kunstiteoste juurde. Kesklinnas uitades on suhteliselt lihtne avastada, mis on järele jäänud arhitekt Adolf Loosi loomingust; kuid näiteks Otto Wagneri puhul, nõuab see rohkem aega ja ettevõtluse vaimu, et leida tema hooned Doonau kanali kallastel, linna raudtee („Stadtbahn“) jaamad või isegi tähelepanuväärsed villad Hütteldorf'is. Jällegi on kaheldav, kas Viini linna elanik on kunagi külastanud Olbrichi tagasihoidlikku, kuid iseloomulike joontega hoonet Rustenschacheri puiesteel. See 1898. aastal ehitatud riigiteenistujate rattaklubi seltsimaja, töötab nüüd tenniseklubina. Ja kes peatub, vaadates Fresteli suurepärast Viini Ülikooli Suure Saali lage, selle F. Matschi tehtud keskmise paneeliga, et mõelda, et see pidi olema Klimt'i kuulsate „teaduskonna maalide“ tegevuspaik, mis hävis leekides 1945. aastal? Peaaegu kõik Viini muuseumid sulgevad uksed kell 16
Hakati rõhutama rohkem klaasi. *Werkbundi näidisvabrik 1914 (hoone ise pole nii huvitav kuid siin on näha vabrikul klaasi) Nurkade rõhutamine oli omamoodi omane. Klaasist trepikojad keerdtrepi ümber, plaaniliselt pole midagi erilist aga klaasiga kaetud tellishoone Werkbundi näidisvabrik. Adolf Loos - Brnos sündinud. Ainult kurjad ja allakäinud inimesed tätoveerivad ennast Hooned skulptuursed ja kastid. Looming on ??? Ornament kui kuritegu. Pilkas Henry van de Veldet ja Joseph Maria Olbrichi. "Surmahoobi andis Loos ornamendile väitega, et see ei raisanud asjatult mitte üksnes tööjõudu ja matterjali, vaid sundis karistusena peale käsitööorjuse." Kinga lugu, kus arhitekt disainis ka riided ja mees kandis magamistoa kingi suures toas ja arhitekt sai pahaseks. Tema arvates arhitekt ehitab maja, aga kõik mis jääb maja sisse see on käsitööliste jaoks ja ei kuulu arhitektuuri alla. Töötas välja nn. ruumiplaani Viinis (Raumplan) ehk mahulise põhiplaani konseptsiooni
annaabi.ee 
