1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõj...
süsteemid. Ükski süsteem pole piisavalt tugev, et olla kindel, et mitte keegi ei saa süsteemidesse sisse. On juhtumeid kus meditsiini süsteemidesse on sisse häkitud ja tehtud pahandusi. Pole kindel, et mõni teine riik seda teha tahaks, kuid maailmas on palju kurjasid inimesi kelle arust selline tegevus on naljakas või meelelahutuslik. Peaksime tugendama oma riigi interneti süsteeme, et ei juhtuks hullemaid sissetungimisi. Okupeerimised ja küüditamised mis kunagi toimusid Nõukogude Venemaa poolt oli suur kahju Eesti kultuurile. See mõjutas meie kultuuri ja inimesi. Tänapäeva inimesed arvavad ikka veel, et nad peaksid kannatama ja tegema palju tööd, kuid tegelikult on see vana arusaam mille venelased meile tõid. Kui mitte kunagi poleks venelased Eestisse tulnud ja elusid segamini keeranud, oleks meie kultuur ja inimesed kindlasti teistsugused, aga millised seda me ei saa kunagi teada
Tema eesmärk polnud üleminek demokraatiale, turumajandusele ega NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Majandus tuli taas tööle saada ning Gorbatsov tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uut turumajandust ei suudetud üle võtta, majandusraskused süvenesid. 1989 lõi Gorbatsov
sajandi laastavaim sõda II maailmasõda. Esimestel sõja-aastatel sõdisid Euroopas Saksamaa ja NSVL Lääneriikide vastu. Seda kinnitas ka MRP leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NL välisministrite vahel. Kirsiks tordil oli MRP-le lisandunud ülisalajane protokoll, mis määras ära nii mõnegi riigi saatuse. Maailmasõja algusaastad oli palju tõotavad- nii Saksamaa kui Nõukogude Liit tegutsesid MRP järgi. Hitleri pikaajaline soov sakslaste eluruumi laiendada oli täitumas. Ka NSVL okupeerimised täitsid Stalini eesmärki. Paraku hakkasid rolli mängima kahe suurriigi juhtide karakterid. Üldiselt võib Hitlerit ja Stalinit üsna sarnasteks pidada, kui arvestada nende minevikku: mõlemad on olnud vangis ning osalenud sõjas. Käsitlemata ei saaks jätta ka riigijuhtimist, mida iseloomustas türannilik valitsemisviis. Pärast Lääne-Euroopa okupeerimist tahtis Hitler asuda täitma Mein Kampfis sõnastatud peaeesmärki: teha lõpp bolsevismile
annaabi.ee 
