nägemus Eesti lähiajaloost. See on film, mille tegemine võttis aega neli aastat. Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. ,,Laulvas revolutsioonis" puudub kindel kangelaskuju. See on terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ning kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas impeeriumi lammutada. Lugu sellest, kuidas tunnetest sai laul, laulust sai juhtiv hääl ning häälest sai võimas relv. Ise on Laulev revolutisioon kuulus, kui revolutisioon ilma verevalamiseta. Film on väga täpselt ja korrektselt koostatud, esile on toodud kõik, mis väärib kajastamist. Ideaalselt on omavahel põimitud tolleaegne poliitiline olukord ja eestlaste vaimne tahe saavutada vabadust
eestisse uus fosforiidikaevandus hakkas rahvas protestima ja inimesed avastasid, et koos on neil jõudu ja vaprust. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus- MRP-AEG ehk Molotovi- Ribbendropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. MRP-AEG eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tegelik sisu. Taheti, et tunnistataks okupatsiooni Baltimaadel. Moskva seda aga ei teinud ja ei teegi, sest muidu võiksid mitmed riigid nõuda Venemaalt okupatsiooniaastate eest hüvitisi kuid paljud rahvad tahaks arvatavasti vaid ülestunnistust. Moskvale surve avaldamiseks MRP tunnistamisel koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP
erandlikku, renessanssiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina. E. Okas on end tõestanud uuendusliku ja vabameelse meistrina juba sõjajärgsete okupatsiooniaastate ajaloo- ja sõjamaalizhanris. Veelgi enam aga hilisemate aastakümnete meeleliselt avatud teatraalsetes kompositsioonides, kujutades artistlikke stseene teatri- ja muusikavaldkonnast, arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. Ta tõi eesti maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsitluse kaasaegsest naisest, olles läbi kõikide loominguperioodide kujutanud nii eksootilisi naisartiste kaugetelt maadelt kui ka varjamatult erootilisi naisakte
Film on ise inglisekeelne, küll aga on täiesti olemas eestikeelsed subtiitrid. Pärast filmi olen siin- seal kuulnud torisemist filmi ,,keelsuse" üle, kuid olgem ausad, see film ei valminud mitte ainult eestlaste silmarõõmuks, vaid laiemale vaatajaskonnale. See on lugu, mida meie, eestlased, teame, kuid mis väärib jutustamist ka tervele maailmale. ,,Laulvas revolutsioonis" ,, puudub kindel kangelaskuju. See on terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ning kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas impeeriumi lammutada. Lugu sellest, kuidas tunnetest sai laul, laulust sai juhtiv hääl ning häälest sai võimas relv. Ihkasime, laulsime ja saavutasime vabaduse ning seda kõike tilkagi verd valamata. ,,Laulev revolutsioon" on suurepäraseks ,,kokaraamatuks" neile, kes tahavad teha revolutsiooni ilma tapmise ning vereta. Juba filmi esimestel minutitel olid minul, tee mis tahad, silmad märjad. Nähes eestlaseid õlg-
kindlustunde pikaajaliste investeeringute tagasiteenimiseks. Seda mitte tehes on riigil oht kaotada nii tööjõudu, kes rändab riigist välja kui ka tööpakkujaid, kellel pole võimalusi edasi töötamiseks. Joonis 4. (Eesti Pank) (Baltimaade rändesaldo ja Soome statistikaameti neto sisserände andmed Eestist Soome) Kokkuvõtlik Eesti tööturu ülevaade Eesti tööhõivepoliitikat võib kokkuvõtlikult nimetada pigem passiivseks. Selles pole süüdi niivõrd riik ise, kui okupatsiooniaastate märk vanemaealise töötajaskonna mälus. Kuid arusaama, et haridust pole vaja ja riik peab töö mulle leidma hakkab vähenema ja riik kannab selles oma osa. Pakkudes töötutele tasuta väljaõpet ja võimalusi ettevõtluse alustamiseks väheste vahenditega. Riigi suuremaks probleemiks võib hoopis pidada väljarännet, mille hoogu on palju raskem peatada. Skandinaavia riigid on ahvatluseks paljudele eestlastele, kes hea õnne ja suurema palga nimel eestimaa tolmu jalgealt pühivad
ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessanssiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina. Evald Okas on end tõestanud uuendusliku ja vabameelse meistrina juba sõjajärgsete okupatsiooniaastate ajaloo- ja sõjamaalizhanris. Veelgi enam aga hilisemate aastakümnete meeleliselt avatud teatraalsetes kompositsioonides, kujutades artistlikke stseene teatri- ja muusikavaldkonnast, arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. Ta tõi eesti maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsit- luse kaasaegsest naisest,
annaabi.ee 
