1930-ndate keskel käivitatud organisatsiooniline töö (märginormid, teatesuusatamised, Eesti Talimängud), hakkas Teise maailmasõja eel esimesi tulemusi andma ning murdmaameeste kõrval hakkasid märku andma suusahüppajad, kahevõistlejad ja mäesuusatajad. Normaalne areng katkes 1940. aastal alanud okupatsiooni ning aasta hiljem Eesti pinnale jõudnud sõjategevusega. Sellega lõppes meie suusaspordi esimene suur periood, mis pakkus rohkem kaotusevalu kui võidurõõmu. Sõja- ja okupatsiooniaastail (1941 - 1944) Eestimaal suusatamist eriti ei harrastatud. Võõra võimu esimesel suusatalvele järgnesid sõja-aastad, mil Teine maailmasõda ka Eesti pinnale jõudis. Okupatsioonivõimude korraldusel tuli suusad ära anda sõjaväevõimude käsutusse. Vaid pärast suuri läbirääkimisi õnnestus suurematel spordiseltsidel jätta mõned suusapaarid alles, millega treeniti ja võistlemas käidi. Suhteliselt aktiivne sportlik tegevus käis sõja- aastatel aga vene tagalas
Lohutust pakkus seevastu loodus, millega kirjanik pääses vahetusse kontaksti Lõuna-Eestis veedetud suvedel. R.Rohu siiras kaasaminek 1940. a. revolutsiooniga tulenes tema sümpaatiast töötava inimese vastu. Aastail 1940-1941 arendas kirjanik üsna vilgast loomingulist tegevust. Suure Isamaasõja puhkedes kutsus ta võitlusele fasismi vastu. Saksa okupatsiooni esimestel päevadel Roht arreteeriti, kuid vabanes peatselt tervislikel põhjustel. Okupatsiooniaastail ei olnud kirjanikul avaldamisvõimalusi. Nõukogude Eesti vabastamise järel jätkas Roht intensiivselt kirjutamist, avaldades jutustusi, lasteraamatuid ja romaani "Kaks perekonda" (1947). Kirjanik suri pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Ta on maetud Metsakalmistule. 6 II RRICHARD ROHU LOOMING 2. 1 Richard Rohu looming Suletööd alustas Roht 16-17 aastaselt; temalt ilmus ajakirjanduses arvukalt proosakatsetusi.
maad nende endistele omanikele, aga maad sai kasutada rentnikena. Lisaks sellele kehtestati talupoegadele kohustuslikud müüginormid. Nõukogude võimude poolt natsionaliseeritud tööstusettevõtteid nende endistele omanikele ei tagastatud, vaid allutati Saksa riigimonopolidele. Sõja tingimustes langes Eestis elatustase ning vaatamata linnades kehtestatud kaardisüsteemile oli raskuseid toiduainetega varustamisel. Okupatsiooniaastail hukkus Eestis asuvates saksa koonduslaagrites u 125 tuhat inimest, neist enamus nõukogude sõjavangid ja juudid. Eestlaseid hukkus repressioonides u 4-5 tuhat. 3.6. Eestlaste osalemine sõjategevuses: a) Eestlased Nõukogude armees: 1941 suvel mobiliseeritud: Kuna sõjategevus jõudis Eesti alale vaid mõne nädalaga, jõudis Nõukogude võim mobiliseerida ainult 33 tuhat kutsealust Põhja-Eestist
keskused. Eesmärgiks oli taastada Leedu iseseisvus. LAF juhiks oli Skirpat. Sai kõigi kommunismivastaste rühmade ühendajaks. Ootasid Nõukogude-Saksa sõja puhkemist. Saksa mobilisatsioonikatsed- 1. märtsil 1943. aastal alustasid saksa võimud värbamist Leedu SS-Leegioni - Kuhu taheti koondata 30 000 - 40 000 meest, kuid ebaõnnestus vastupanuliikumise tõttu. Sellele järgnesid repressioonid. Okupatsiooniaastail õnnestus saksa võimudel organiseerida 20 omakaitse pataljoni, millest mõned saadeti rindele. 18. juulil 1943. aastal nõuti 270 000 inimese ümberasustamist Saksamaale tööteenistuseks, ebaõnnestus. 1944. aastal anti luba luua Leedu kohalikud kaitsejõud, mis pidid kaitsma Nõukogude armee vastu. Armeega registreerus 20 000 meest, siis saksa võimud mõistsid, et nad kasutavad seda sõjaväge enda eesmärkide saavutamiseks.