vabad talupojad pärisorjadeks-teoorjadeks-rentnikeks. Karksi kihelkonna maa-ala on jaotunud Karksi, Polli ja Pöögle mõisa vahel. 19. sajandi teisel poolel oli ajalooline Mulgimaa tuntud oma rikaste talude ja linakasvatuse poolest. Suuremate maanteede ristumiskohale rajasid käsitöölised oma asula, Nuia küla, millest on aastatega kasvanud praegune vallakeskus Karksi-Nuia linn. II Maailmasõda ja sellele järgnenud okupatsiooniaastad laastasid külad. Kahe suurküüditamisega saadeti Siberisse Karksi kihelkonnast 249 inimest (E. Piir). Nõukogude võimu aastatel loodud väikesed kolhoosid liitusid 1971. aastal Karksi kolhoosiga 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Karksi-Nuia_suurvapp.png 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Karksi_vald 3 ja riikliku ühismajandi Kõrgemäe sovhoosiga ühendati väikemajandid Pööglest Lillini.
sulgema ajutiselt kooli- ja avalikud raamatukogud. 1944. aasta novembris käsk puhastada raamatukogud fashistlikust ja muust nõukogudevastasest kirjandusest. Raamatuvarade hävitamine Glavliti salajaste käskkirjade järgi jätkus, kusjuures nüüd keskenduti Keskraamatukogude lõhkumisele (enne sõda ei jõutud), suureks kaotuseks eesti kultuurile oli 150000 köitelise, väga hästi komplekteeritud (sisaldas ka eesti kirjanduse arhiivkogu) ja sõja ning senised okupatsiooniaastad õnnelikult üle elanud Tallinna Keskraamatukogu hävitamine aastail 1946-1950 Korraldused venekeelse ja nõukogude ajal ilmunud eestikeelse kirjanduse kõrvaldamise kohta tulid Moskva Glavlitilt ja need olid kooskõlas N. Liidu hetkeideoloogiaga. Näiteks Ahmatova ja Zoshtshenko raamatute keelamine peale 1946. aasta Leningradi protsessi etc. Samuti algatati Moskvast eri kirjandusliikide (näiteks usukirjandus) hävitamise kampaaniad. C?ldse
Samas mõisteti, et rahvas peab lugu oma politseist ja usaldab teda. Siit saab selgeks, mispärast on okupatsioonivõimud püüdnud Eesti politseid rahva silmis mustata. Seejuures lähtuti põhimõttest: mida suurem vale, seda parem. Hulk politseinikke langes sõjasuvel 1941 partisanivõitluses ja Punaarmee väljatõrjumisel Eestist, lahingutes nõukogude partisanide vastu ja Idarindel, samuti sõjajärgses metsavõitluses. Küllap leidub aga neidki, kes on üle elanud okupatsiooniaastad või 21 pääsesid vabasse maailma ning võisid oma meenutustega olla toeks Eesti politsei taasloomisel. KOKKUVÕTE Käesolevas kursusetöös käsitlesin Eesti miilitsast Eesti politseiks kujunemist ja selle rolli riigi julgeoleku tagamisel. Analüüsisin miilitsa reorganiseerimisega kaasnevaid muudatusi
annaabi.ee 
