-Peale Käbinit Karl Vaino. -1978-1988 Karl Vaino EKP peasekretär.Kõige truum ja venemeelsem EKP juht. Vene keele pealetungi algus. -1988-1990- EKP peasekretär Vaino Väljas. Rahvusmeelne kommunist. -Territoriaalsed muudatused: Eesti ala vähenemine Jaanalinna ja Petserimaa arvelt. -Muutused haldusjaotuses: Maakonnad asendusid rajoonidega; lühikest aega olid ka oblastid; Valdade asemele tulid külanõukogud. -Majanduslikud muutused: Maareform 40ndate lõpus (maa võõrandamine okupantidelt ja muudelt musta nimekirja kuulunud isikutelt); Sovhoosid ja kolhoosid; Industrialiseemine (rasketööstus- >põlevkivi kaevandamine) -Industrialiseerimisega kaasnes võõrtööjõu sissetoomine. Eestlaste osakaal vähenes u 64%-le -Vastupanuliikumine: mestavendlus (40-50ndad); põrandaalused organisatsioonid (u 80tk, noortegrupid); 60-70ndate vastupanuliikujad seisid demokraatlike väärtuste eest. -1979 Balti apell -1980 „40 kiri“ Taasiseseisvumine: -Poliitilised suunad-
aastate alguses. Enamik vastupanu jätkanud meestest pani 12 aastat kestnud võitlusest kurnatuna relvad maha pärast 1956. aastat, mil Nõukogude armee lämmatas veriselt Ungari rahvaülestõusu. Koos sellega sai selgeks, et sõjalist abi Läänest ei ole mõtet loota. Ka oli peale Stalini surma 1953. aastal NSV Liidus alanud leebem ajajärk, mil kadus oht saada alistumise korral maha lastud või Siberisse saadetud. Metsadesse jäi teadmata arv mehi, kel polnud okupantidelt mingit halastust loota või kes ei soovinudki mingit lepitust. Viimane teadaolev eesti metsavend August Sabbe (Joonis 5) tappis end kinnivõtmisel 1978. aastal. 7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine 1940. aasta lõpul võeti ka Baltimaades kurss põllumajanduslike ühismajandite -- kolhooside -- kiirendatud loomisele. Väikeomanikest talunike kihi ja põlise
aastate alguses. Enamik vastupanu jätkanud meestest pani tosin aastat kestnud võitlusest kurnatuna relvad maha pärast 1956. aastat, mil Nõukogude armee lämmatas veriselt Ungari rahvaülestõusu. Koos sellega sai selgeks, et sõjalist abi Läänest ei ole mõtet loota. Ka oli peale Stalini surma 1953. aastal NSV Liidus alanud leebem ajajärk, mil kadus oht saada alistumise korral maha lastud või Siberisse saadetud. Metsadesse jäi teadmata arv mehi, kel polnud okupantidelt mingit halastust loota või kes ei soovinudki mingit lepitust. Viimane teadaolev eesti metsavend tappis enda kinnivõtmisel alles 1978. aastal. 1940. aasta lõpul võeti ka Baltimaades kurss põllumajanduslike ühismajandite -- kolhooside -- forsseeritud loomisele. Väikeomanikest talunike kihi ja põlise elukorralduse säilimine oli Moskva meelest sotsiaalselt ohtlik ning lisaks andis talurahva paljaks riisumine kolhoosidesse ajamise kaudu
annaabi.ee 
