Lisaks oli tal märkimisväärne käitumine: ta oli samuti must ja ebakorralik. Ta ei pesnud end kunagi ega vahetanud riideid ja tema rasvased juuksed ja katkised riided lõid välimuse mis aitasid veenda tema jälgijaid et ta oli jumala mees ja püha.Ta olid ka hüpnotiseerivad käitumismaneerid ja sügav sinised silmad. Tsaaripere lähikonda sattus Rasputin peamiselt tänu kahele asjaolule. Esiteks oli tsaarinna Aleksandra Fjodorovna huvitatud müstitsismist ja okultismist ning vajas enda ebakindluse peletamiseks omale "pühameest" (enne Rasputinit oli tal neid olnud juba mitu), kes annaks talle teada, kuidas Jumal tahab, et Venemaad juhitaks. Teiseks põdes tema poeg Aleksei hemofiiliat ning arstid ei andnud poisile paranemislootust. Nii jäi ka selles osa loota vaid "pühamehele". Rasputin suutiski seletamatul viisil Aleksei seisundit parandada. See kordus alati, kui poiss tundis end halvasti. Nii pälvis Siberi munk nii tsaari kui tsaarinna usalduse
sihikindlal sisemisel võimuihal, mitte tema veenval isiksusel. Himmler ei vajanud ametiposti kui sellist, ta janunes võimu järele. Riigiaparaadi töö kontroll polnud see, mida Himmler saavutada tahtis. Tema eesmärgiks oli riik, mille moodustaksid tema käe all olevad võimustruktuurid. Kaine mõistusega Himmler oli vastuolulise iseloomuga. Ratsionaalsus ei seganud teda uskumast absurdsesse segusse rassiteooriast, loodusliku ravi õpetusest ning rahvuslikust okultismist. Ta lavastas kultustseremooniaid ning püstitas pühakodasid oma müstiliste rituaalide läbiviimiseks. Teised jüngrid vaid naersid ta kummaliste riituspidude üle. See kõik on nüüdseks ununenud. Heinrich Himmleri nimi seostub järeltulevatele põlvedele eelkõige miljonite inimeste massimõrvaga. Loomulikult oli ka tema käsualune, mida ta tihti ja meelsasti toonitas. Hitler poleks leidnud Himmlerist paremat käsutäitjat. Peale Heydrichi teisi kandidaate
Oma avaldusvormides on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Ekspressionismi kirjanduskeskne ajastu kestis 1910 kuni I MS, pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis on kirjanduskesksega võrreldes politiseeritum. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1909 asutas Kurt Hiller kirjandusliku ,,Uue Klubi", kus esitati ekspressionistliku luulet. Ekspressionistid hindasid Nietzschet ja saksa romantikuid, huvitusid okultismist ja eksotismist. Nende vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut mõjutas I MS. Nagu futuristidki, soovisid ekspressionistid oma luules vahendada kaasaegse inimese, eriti linnainimese elutunnetust, närvilist kaasaega seda, mida traditsiooniline luule ei suutnud. Ekspressionismi keskne joon on autori eneseväljendus. Ekspressionistid pidasid oluliseks asjade olemuse esiletoomist. Maailma keskpunkt pidavat paiknema igaühes endas. Ekspressionistlik luule on paatoslik ja
annaabi.ee 
