VENEMAA JA EESTI NING SAKSAMAA 1917-1918: Separaatrahu- liidus olevad riigid slmivad eraldi rahu(nt Tartu rahu). reparatsioon-s jas tekitatud kahju hvitamine vitjale. Inteventsioon- he vi mitme riigi sekkumine terise riigi siseasjadesse VENEMAA 1917-1922: 1)Veebruarirevolutsioon (1917) 2)oktoobrirevolutsioon(1917) 3)Kodusda 1918-1920 4)1922 sai Nukogude Venemaast NSVL. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus NIkolai II troonist ja vim lks ajutisele valitsusele. Oktoobrirevolutsioonil tulid vimule kommunistid, kelle liidriks oli Lenin ning nad olid vimul kuni 1991 aastani. Loodi ainuparteiline valitsus (rahvakomissaaride nukogu) ning hiljem Punane. Kuid 1918 aastal algas Venemaal kodusda punaarmee ja valgekaardi vahel ning viimast toetas Antant. 1920a vitsid kommunistid. EESTI 1917-1920: 1)1917 mrtsis sai Eesti autonoomia. 2)1918 24.02 sai Eesti iseseisvuse. 3)1918 veebruar-november Saksa okupatsioon Eestis. 4)28.11.1918 algas Vabadussda 5)02.02.1920 lppes
• Ta püüdis viia revolutsiooni masside sekka, et juba siis, kui isegi Lenin oli veel proletaarse revolutsiooni vastu, viia ellu oma permanentse maailmarevolutsiooni. See tal aga siiski ebaõnnestus ning ta saadeti 1907. aastal Põhja-Siberisse eluaegsele asumisele. Sealt põgenes ta aga peagi. kasutades juba uue abikaasa Natalja Sedova perekonnanime "Sedov" ning asus elama Austria-Ungari pealinna Viini, kuhu ta jäi kuni Esimese maailmasõjani. Tegevus Oktoobrirevolutsioonil • Pärast Ajutise Valitsuse arreteerimist moodustatud Rahvakomissaride Nõukogus sai Trotski Välisasjade Rahvakomissari (st välisministri) koha. Järgnevate kuude jooksul ehitas Trotski oma liitlastega sisuliselt üles Punaarmee. Märtsis sai ta ka ametlikult Punaarmee juhiks ning hakkas selle tegevust suhteliselt edukalt koordineerima. Tegevus punase terrori ja sõjasündmuste ajal • Kritiseeris Trotski Jossif Stalini tegevust, oli ka tema
augustiks oli liikmete hulk peaaegu 200 000. Ajutine Valitsus nõrgestas sisemiste vastuolude tõttu end veelgi ja ka see aitas kaasa tema hukule ning Nõukogude poolt valitsetava riigi tekkele. Oluline erinevus nende kahe revolutsiooni vahel olekski see, et kui veebruaris oli toimunud spontaanne ,,rahva ülestõus", siis Oktoobrirevolutsiooni võib nimetada pigem oskuslikuks ja vandenõuliseks kehtiva korra nn ,,demonteerimiseks". Sest kuigi Oktoobrirevolutsioonil on mitmeid vandenõulise riigipöörde tunnuseid, ei toimunud minu arvates siiski riigipööret. Riigipööre üldjuhul tähendab ühe valitsuse asendumist teisega. Mulle pigem tundub, Oktoobrirevolutsiooni näol ei olnud tegu mitte pelgalt valitseva ladviku ja valitsuse asendumisega, vaid tegu oli riigi üldise kehtiva korra ja valitsemiskorralduse sisuliselt süstemaatilise lammutamisega, et selle asemele tekitada uus, täiesti erineva valitsuskorraldusega riik.
annaabi.ee 
