Lastehaiglates ei soovitatud koridorides liikuda, kuigi liikumisvaegus oleks seda nõudnud. Ka ei lastud viieaastaseid, nooremaid ja vanemaid lapsi, vanematega kokku. Lapsed pasteerisid ja peksid üksteist. Mõnikord näpati ka piiritust. Koolielu oli nagu ikka, õpikud polnud nii inimsõbralikud nagu praegu. Õpetajate hulgas oli tutistajaid, peksjaid, mõnitajaid. Mõnel pedagoogil läksid närvid läbi, palus põlvili, et vait oldaks. Esimeses klassis räägiti tundide viisi Leninist. Oktoobrilapseks ja pioneeriks lausa sunniti. Pioneered käisid tundide ajal ekskursioonidel, ajal, mil mittepioneerid pidid koolipinki nühkima. Kaubandusliku poole pealt olid kuuekümnendate kekel eriti ihaldavateks pastapliiatsid. Populaarsed olid näiteks hiina sulepead, mida oli isegi saada. Omamoodi ihaldatavaks võis saada närimiskumm, mida mõned noored soome turistidelt lunisid. Noormeeste seas said populaarseks alt laiad püksid ja karvamütsid, mille küljes võis veel rippuda kett.
apelliks). 1983 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Avalikuks muutunud vastupanu lõpetati NSVL poolt 1984. 1972 moodustati ÜRO. Noored: ENSV pioneeriorganisatsioon loodi 1940. aasta sügisel ja 1940. aasta oktoobrikuus alustati pioneeride oma ajakirja "Pioneer" välja andmist. Peale ajakirja oli eesti pioneeridel ka ajaleht "Säde." Pioneeriks olemisele eelnes algklassides oktoobrilapseks olemine ja peale poineeriks olemest võis astuda komsomoliks.Koolis tegeles pioneeride juhendamisega tavaliselt keegi õpetaja, kes oli vanempioneerijuht. Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni tööd juhtis Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu. NSV Liidu pioneeridel oli kohutus koolis kanda pioneerimärki, millel oli kujutatud Lenin ja selle all pioneeride deviis vene keeles. Peale märgi kandsid pioneerid ka punast kolmnurkset kaelarätti.
aegsest elust koolis. Kõigil lastel oli kohustuslik koolivorm, kus tüdrukutel oli ruuduline seelik, sinine vest, tumesinine särk ja poistel olid tumesinised püksid, sinine särk ja vest. Selline vorm kehtis igalpool Eestis. Loomulikult pidi igaüks kandma punast pioneerirätikut. Rätiku sõlme pidi une pealt oskama ja mu ema pesi seda kolm korda nädalas pesuseebiga. Vanaema õpetas kuidas seda perfektselt läbi marli triikida. Lapsed astusid kõigepealt oktoobrilapseks, siis pioneeriks ja siis kommnooreks. Nende kõigi vandeid pidi peast oskama. Kohustluslikud olid ÜKT- ühiskondlikud kasulikud tunnid. Neid pidi saama 4 veerandit ja igas veerandis 36 tundi. ÜKT sai teha näiteks vana paberit viies, lasteaedades abiks käies, õpetajaid aidates või näiteks kooli aknaid pestes. Tunnid toimusid ka laupäeval. Igas klassis oli pilt Leeninist. Leenini sõnad olid ,,Õppida! Õppida! Õppida!". Õpetajate toas
ise järele teha. Talle hakkas huvi pakkuma kõik, mis pungiteemaga seostus.(Lisa 3) Üllar Saaremäe pikk seletus sellele küsimusele oli aga: "Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest. Ja lapsepõlv on kõige ilusam aeg. Vaevalt keegi eelöeldule vastu vaidleb. Minu lapsepõlv möödus Virumaal. Täpsemalt Kohtla-Nõmmel. Kohtla kaevanduse töölisasulas. Seda paika võib austusega kutsuda eestluse oaasiks kesk muulaste määratut keskkonda. Mind ristiti oktoobrilapseks ja löödi pioneeriks. Nagu tollele ajale kohane. Ent miski seletamatu vastuhakk oli mulle verre kaasa antud. Esialgu ei osanud ma seda mõistagi ühegi selge nimetaja alla liigitada. Üks oli selge see polnud kuritegeliku iseloomuga. Ent siis, päris 9 varases eas, kuulsin millestki, mida nimetati PUNK. Sellest räägiti sosinal, omavahel. Et vanemad ei kuuleks. Seda jama veel vaja. Tänu oma vennale ja tädipojale lisandus õigepea