ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise tugevusega seega võib jätta lageraiel seemnepuid .Puit ei murdu kergelt kuid on lumevaalimis oht .Põrder sööb ja murrab noori kaskesid .Hiired närivad puude tüvekoor ja juuri .Kask on sobiv puuliik põllumaade metsastamiseks kuna kannatab juure mädanike all vähem kui kuusk ja ei kasva seal okslikuks . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant
aladele tungida. Kohati võib ta küll anda uuendust, kuid alusmetsast kaugemale ei suuda areneda. Värsketel ja niisketel muldadel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos. Viljakatel kasvukohtadel on ülekaalus kuusk, kehvematel mänd. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad. Olulisemad juure- ja tüvemädanikud Juurepess spp. (Heterobasidion) üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). Juurepessu viljakehad on reeglina
teise rinde ja hiljem tungib ta juba esimesse rindesse. Et mänd on kuusest vanem, siis on ta aeglasema kasvuga. Seepärast kuuse osakaal esimeses rindes järjest suureneb ning lõpuks kujuneb kuuseenamusega puistu või isegi puhtkuusik üksikute mändidega. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad. Selline vaheldus on majanduslikult vastuvõetav. Oma varjutaluvuse tõttu tungib kuusk ka aladele, kus männikud on tootlikumad ja väärtuslikumad (jänesekapsa-pohla, pohla-jänesekapsa ja mustika-pohla kasvukohatüüp). Kuusk võib vahelduda männiga uuesti pärast metsapõlemist 33. Mis on boniteet? Mida iseloomustab boniteediklass? Kuidas toimub puistute määramine boniteediklassidesse? Puistu boniteet (ld
järelkasvu, siis moodustab kuusk siin teise rinde ja hiljem tungib ta juba esimesse rindesse. Et mänd on kuusest vanem, siis on ta aeglasema kasvuga. Seepärast kuuse osakaal esimeses rindes järjest suureneb ning lõpuks kujuneb kuuseenamusega puistu või isegi puhtkuusik üksikute mändidega. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad. Selline vaheldus on majanduslikult vastuvõetav. Oma varjutaluvuse tõttu tungib kuusk ka aladele, kus männikud on tootlikumad ja väärtuslikumad (jänesekapsa-pohla, pohla-jänesekapsa ja mustika-pohla kasvukohatüüp). Kuusk võib vahelduda männiga uuesti pärast metsapõlemist ja tormiheidet, kui mänd kui vastupidavam liik asub kuuse asemele. 9. Metsa kasvukohatüübid
annaabi.ee 
