antiikkreeka müüdist. Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Purskkaevud · ,,Triitoni purskkaev"- antiikmütoloogiline töö, mis asub Roomas. Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid
taga ajama. Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja, isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida. Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Diana rooma jahi-, kuu-, nõidusejumalanna. Kreeka usundis vastad Dianale Artemis. Artemis valitses ööd, võlutalitusi ning kaitses neitsilikku noorust. Ta oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jumalate hulhas oli ta parim kütt. Artemisele olid pühendatud kõik metsloomad, peamiselt kujutatakse Artemist lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid.
Parkides olid purskkaevud. Venemaa. Peeter I kutsus mujalt ehitajaid, et need Peterburgi üles ehitaksid. Hol. ja Saks. eeskujul ehit. Venemaale Talvepalee. See on ilus - suur ja valge. Peeter I lasi ehit. oma naisele Kadrioru lossi. Skulptuur Itaalias. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Skulptuuridele anti voolavus st. liikuvus. N: Lorenzo Bernini "Apollon ja Paphe". See kujut endast mehe ja naise kuju. Naise Paphe juustest ja kätest moonduvad oksadeks ning nahk on kaetud puukoorega. Prants. ja muu maailm. Pierre Puget. Tema tegi mõnikord isegi traagikasse kalduvaid töid. Eeskiju antiikunstist. Sellesse aega langevad suurte monumentide ehitustööd. Populaarne ratsamonument, kuid tehti ka kahureid, relvi jne. Vehkivad monumendid. N: E.M.Falconet´i "Vaskratsanik". Kõik valitsejad soovisid end oma valitsemisajal kas pronksi valada või kivist väla raiuda. Eestis oli Narva ehit. Barokk stiilis kuid kahjuks on see hävinenud
kergendada kehast eemaldumist. A: Hästi. Aga kui inimene on noor ja sureb avarii ajal? D: See ei oma tähtsust. Nööri jämedus vastab täiskasvanud inimese nööri jämedusele. Avarii korral katkeb nöör järsult. See eemaldumine on valulik ja raske. A: Ja see on kõik? Me kõik oleme seotud keraga? D: Muidugi mitte. See on lihtsustatud variant ainult selleks, et selgitada. Me oleme seotud kehaga nööri kaudu. Kuid keha sidumispunktis hargneb see üle keha paljudeks oksadeks. Need on sarnased juurtega, mis on erinevate värvide ja paksustega. Näiteks sõrmede tasandil on need helesinised ja peenikesed. 11 A: Mis juhtub, kui inimene kaotab käe? Need kaovad? D: Ei, need jäävad sinna nagu oleks käsi alles. A: Mis juhtub nendega surmamomendil? D: Enne nööri katkemist hakkavad need tasapisi taanduma. Alguses kätest ja jalga- dest, siis õlgadest ja puusadest, siis maost ja peast ja kõige viimasena südamest.