tingimustel - kõrge 10. Kas maakeral on rohkem C3 või C4 taimi? C3 taimi 11. Millised on C4 ja C3 fotosünteesi põhilised erinevused? C3 taimed Pärgrakud puuduvad Rubisco on mesofülli rakkudes Esimene stabiilne ühend 3fosfoglütseraat (3Cühend) Fotohingamine toimub 1 C4 taimed Pärgrakud olemas Rubisco on pärgrakkudes Esimene stabiilne ühend- oksaalohape (oksaaloatsetaat)- 4Cühend Fotohingamist ei ole 12. Kas meie laiuskraadil on levinud C3 või C4 taimed? Miks? C3 taimed 14. Millised plastiidid muudavad viljade oranziks, punaseks kollaseks? kromoplastid 15. Millistes plastiidides leidub klorofülli? - kloroplastides 17. Millised plastiidid hoiustavad tärklist? amüloplastid 18. Miks sügisel muutuvad rohelised lehed kollaseks, punaseks, oranziks? Sügisel muunduvad lehtedes kloroplastid kromoplastideks, sest klorofüll
C4 fotosünteesis kogutakse süsihappegaasi mesofülli rakkudesse, aga fotosüntees toimub pärgrakkude kloroplastides. 35. Kus toimub CAM taimedel CO2 fikseerimine, säilitamine ja kasutamine? CO2 fikseerimine toimub mesofülli rakkude tsütoplasmas. Seda säilitatakse vakuoolides ja kasutatakse kloroplastides. CO2 fikseerimine toimub öösel tsütoplasmas. Fikseeritakse PEP karboksülaasi poolt PEP (kolme süsinikuline fosfoenoolpürovaat) koosseisu - tekib nelja süsinikuline ühend oksaaloatsetaat. Oksaalohape transporditakse vakuooli ning CO2 püsib öösel vakuoolis orgaanilise happe oksaalohappe koosseisus. Hommikul, kui valgeks läheb, siis hakatakse CO2-e kloroplastides toimuva Calvini tsükli jaoks vabastama 36. Teate seost taime fotosünteesi ja produktiivsuse vahel. Mida suurem on taime fotosüntees, seda suurem on ka produktiivsus. Adaptatsioon 1. Teate optimumkõveral näidata stressi piirkondi 2
sulgub. Rubisco on CO2 siduv ensüüm. Oma nime on ta saanud lühendina pikemast: ribuloosbisfosfaadi karboksülaas-oksügenaas. Rubisco on väga suur ensüüm. Ta koosneb 8 suuremast (56 kDa) ja 8 väiksemast (14 kDa) subühikust, mis kokku annavad molekulmassiks 560 kD 9. C4 taimed, paksulehelised (CAM taimed), nende FS eripärad. C4 taimed ei võta CO2 otse fotosünteesiks otse õhutst vaid kasutavad selle sidumiseks PEP- karboksülaasi. Sellest moodustatakse omakorda neljasüsinikuline oksaaloatsetaat. Viimane muundatakse õunhappeks või asparaadiks, sõltuvalt liigist. Õinhape/asparaat liigub pärg- mesofülli, kus CO2 eraldatakse. Seejärel saab toimuda Calvini tsükkel. RuBis ensüüm puudub C4 taimedel täielikult. Kogu protsess pm välistab valgushingamise. C4 taimed peavad energiat kulutama PEP-karboksülaasi sünteesimiseks, mida on võimalik toota vaid valguse käes, kasutades ATP-d ja pürovaate. Protsessi juhtiva ensüümi aktiivsus langeb temperatuurida,
2. C4 – taimed: kaks protsessi on eraldatud füüsiliselt ja ruumiliselt. Nad ei liida CO2 Calvini tsüklisse otse õhust. Kui C3 taimedes fikseeritakse süsinik ainult mesofüülirakkudes, siis C4 taimedes on see jagunenud mesofüüli- ja juhtkimbu rakkude vahel. Esmane CO2 sidumine toimub mesofüüli rakkudes (nagu ka C3 taimedes). Seal aga paneb ensüüm PEP karboksülaas CO2 PEP molekuli külge. Tulemuseks on neljasüsinikuline oksaaloatsetaat (siit tuleb C4 nimetus). Seega ei liideta CO2 Calvini tsüklisse otse õhust. Oksaloatsetaat + NADH + H+ = Malaat + NAD+ PEP karboksülaas – ensüüm, mis on võimeline siduma elektrone. Nii transporditakse malaat juhtsoonte küljes asuvatesse kimbuümbrisrakkudesse, millel puuduvad õhulõhed. Seal toimub süsiniku sidumine ja Calvini tsükkel Lühidalt: kaks protsessi on omavahel füüsiliselt ja ruumiliselt eraldatud: 1. Süsiniku sidumine 2
CO2 sidumise biokeemilist tsüklit e. nn. Calvini tsüklit võib mõtteliselt jagada kolmeks osaks: CO2 aktseptori karboksüülimine (CO2 sidumine), taandamine (suhkru moodustamine) ja aktseptori regeneratsioon. 11.)Millises kloroplastide osas CO2 sidumise ja redutseerumise reaktsioonid toimuvad? Esimene etapp toimub lehtede mesofülli rakkudes (mesofülliks nimetatakse lehtede parenhüümseid rakke kahe katterakkude kihi e. epidermi vahel). CO2 ja PEP reaktsioonis moodustub oksaaloatsetaat. . Reaktsiooni katalüüsib PEP-i karboksülaas. Moodustunud oksaloatsetaat redutseeritakse malaadiks, mis transportijate abil liigub lehe juhtkimpe ümbritsevatesse rakkudesse (ingl. bundle sheath cells), mida nimetatakse ka pärja (saksa Kranz) rakkudeks. Pärja rakkudes malaat dekarboksüülitakse dekarboksüüliva malaatensüümi poolt ja vabanev CO2 lülitub Calvini tsüklisse. 12.)Millist reaktsiooni katalüüsib ensüüm Rubisko.: Rubisco on CO2 siduv ensüüm. CO2
annaabi.ee 
