Näiteks geograafias väljendub see selles, et kuidas inimesed loodust ja ühiskonda näevad ning kuidas käitub üksikindiviid. Sellised kasutatavad uurimismeetodid pärinevad pigem kunstist. Kuid teaduse arengus on esinenud ka koopereerumine ja lõimumine, mis vastandavad spetsiali- seerumisele. Näiteks uurib loodusgeograafia üksikute looduses sisalduvate osade omavahelisi seoseid. Mõned teadlased peavad tegema koostööd, et leida mõnele probleemile lahendus. Näiteks okeanoloogid ja klimatoloogid peavad leidma vastuse koos küsimusele, et kas ja kuidas mõjutavad ookeanid tornaadode tekkimist. Süsteemkäsitlus oli teaduse arengus uus meetod, mis uurib väga keerulisi protsesse ja seoseid. Sellise meetodiga sai edukalt uurida keerulisi ja ajas muutuvaid seoseid. Varem pigem koguti üksikuid fakte ja süstematiseeriti neid. Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2
Näiteks geograafias väljendub see selles, et kuidas inimesed loodust ja ühiskonda näevad ning kuidas käitub üksikindiviid. Sellised kasutatavad uurimismeetodid pärinevad pigem kunstist. Kuid teaduse arengus on esinenud ka koopereerumine ja lõimumine, mis vastandavad spetsiali- seerumisele. Näiteks uurib loodusgeograafia üksikute looduses sisalduvate osade omavahelisi seoseid. Mõned teadlased peavad tegema koostööd, et leida mõnele probleemile lahendus. Näiteks okeanoloogid ja klimatoloogid peavad leidma vastuse koos küsimusele, et kas ja kuidas mõjutavad ookeanid tornaadode tekkimist. Süsteemkäsitlus oli teaduse arengus uus meetod, mis uurib väga keerulisi protsesse ja seoseid. Sellise meetodiga sai edukalt uurida keerulisi ja ajas muutuvaid seoseid. Varem pigem koguti üksikuid fakte ja süstematiseeriti neid. Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2
Näiteks geograafias väljendub see selles, et kuidas inimesed loodust ja ühiskonda näevad ning kuidas käitub üksikindiviid. Sellised kasutatavad uurimismeetodid pärinevad pigem kunstist. Kuid teaduse arengus on esinenud ka koopereerumine ja lõimumine, mis vastandavad spetsiali- seerumisele. Näiteks uurib loodusgeograafia üksikute looduses sisalduvate osade omavahelisi seoseid. Mõned teadlased peavad tegema koostööd, et leida mõnele probleemile lahendus. Näiteks okeanoloogid ja klimatoloogid peavad leidma vastuse koos küsimusele, et kas ja kuidas mõjutavad ookeanid tornaadode tekkimist. Süsteemkäsitlus oli teaduse arengus uus meetod, mis uurib väga keerulisi protsesse ja seoseid. Sellise meetodiga sai edukalt uurida keerulisi ja ajas muutuvaid seoseid. Varem pigem koguti üksikuid fakte ja süstematiseeriti neid. Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2