Tõnis Elling, Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli õppetooli juhataja- lektor; Katrin Vassar, Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli eriala II kursuse õppegrupi FS120 üliõpilane. (SKA kodulehelt 04.05 2014) Justiitskolledž: "Justiitsministeeriumi üks eesmärke on muuta Eesti vanglasüsteem usaldusväärseks ja turvaliseks. Ühiskonna usaldus vanglasüsteemi suhtes eeldab oma tööd väärtustavat professionaalset vanglaametnikkonda. Vanglaametniku töö tänapäeval pole okastraatide vahel jalutada, püss õlal, vaid see tähendab mitmeplaanilist tööd inimestega. Selleks on vaja tunda nii õigusküsimusi kui ka religiooni, kultuuri, psühholoogiat, sotsiaaltööd jm. Neid asju tundmata pole võimalik saavutada seda, et inimesed lahkuksid vanglast teadmiste ja arusaamadega, mis lasevad neil elus hakkama saada. Vanglaametniku töö nõuab kõrget moraali ning õiglus- ja missioonitunnet. Kui tahad anda
1961. aastal otsustas Hruštšov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, sellele lisandus lai tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele võib-olla halveminigi kui Ungari sündmused, mis ajapikku unustati. Kuid müür püsis ja tõestas oma okastraatide ja vahitornidega iga päev, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglaslikku vanglat. Kuuba kriis 1956. aastal tõi laev nimega Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, kes alustasid diktaator Batista vastu partisanisõda. See kujunes edukaks ja 1959. aastal tuli Castro võimule. Esialgu peeti jõukast perest pärit Castrot liberaaliks, kes on tulnud taastama demokraatiat. Paraku muutis Castro meelt ja kehtestas omaenda diktatuuri.
lõpuks püstitatigi. 13.agustil 1961.aastal rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, sellele lisandus lai tõkketiba, millele tunginud inimene hoiatamata maha lasti. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele võib-olla halveminigi kui Ungari sündmused, mis ajapikku unustati. Müür siiski püsis ja tõestas oma okastraatide ja vahitornidega iga päev, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglasliku vanglat. Kuigi Berliini müürist sai ajapikku kogu Ida ja Lääne eraldatuse sümbol, oli tegelikuks barjääriks Lääne demokraatia ja kommunismi leeri vahel siiski Saksamaa sisepiir ehk SSP. Ida-Saksamaa keskmine kodanik ei teadnudki õieti, mida see endast kujutab ja kuidas välja näeb. Piir kulges mööda keelutsooni ning sellest ei räägitud ega avaldatud ühtegi pilti
annaabi.ee 
