sõjaliselt sekkuda. Nad tahtsid saada alguses ainult 70 tuhat meest mandrile. Sõja jätk: 1) Positsioonisõda ehk kaeviku sõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale ning rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Armeedes oli 67 miljonit meest lõpuks. Ühiskond suutis ka varustada armeed laskemoona ja relvade ning toiduainete ja mundritega. Kasutusele võeti uued relvad nt kuuli ja miinipildujad. Kaitseehististeks võeti kaevikuid,okastraate jne. 2) Esimene maailmasõda oli moodne sõda ning tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise. Maa peal kasutati: mürkgaase, kuuli- ja miinipildujaid, kauglaskesuurtükid, tankide kasutamine, autode levik. Õhus kasutati: tekkisid luurelennukid, sõja lõpus pommitajate kasutamine ja õhusõda. Kasutati ka tsepeliine. Merel kasutati: allveesõda, eriti Saksamaa, uputati kauba ja reisilaevu.
murtud. Keegi poleks uskunud, et maailm oleks selliseks julmuseks võimeline, aga inimesed pidid pettuma. Kõik, kes elasid sõja õle ei unustanud seda oma mälestustes ja nende inimeste mõttemaal polnud enam terve. Esimene Maiilmasõda on saanud oma nime suure sõjatandri järgi. Üle 4 miljoni ruutkilomeetri suurune ala oli sõja all. Koos sellega kaasnes meeletu loodus saaste. Pärast sõda oli raske leida kohta, kust poleks leidnud mõnda pommi tükke, relvi, okastraate, tanke ja muid taolisi esemeid. Samuti kasutati sõjas ka keemiarelvi, millega saastati taimi ja õhku. Sõda pani ka metsloomad raskesse olukorda, loomad olid paanikas, sest nende endisest elupaigast oli saanud äkitselt sõjaplats. Sõjas hävines palju linnu, kultuuri ehitisi, tehaseid ja külasid, mis tõi riigile suure majandus kahju. Nüüd oli vaja hakata riiki uuesti ülesehitaja ja see nõudis palju kulutusi
palju ei puudunud). Ka Ukraina ja Valgevene alad tema käes juba. Itaalias liikusid asjad aeglasemalt. Soome jätkusõda – tahtis tagasi saada NSVL-t alasid, mida oli peale Talvesõda kaotanud. Oma riigipiirist kaugemale oma vägesid ei viinud. Saksamaa tegi läänes Põhja-Norrast kuni Lõuna-Prantsusmaani mere ääres kindlustuste süsteemi Atlandi vall. Tähendas seda, et rannikule oli rajatud mineeritud alasid, paigutatud palju tankitõrje tõkkeid, okastraate ja loodeti raskendada desanti (II rinne). D-päev: II rinde avamine 6. juunil 1944. Pettemanööver: Inglismaale kuhjati palju sõjatehnikat (näiliselt), et jätta mulje, et sissetung Prantsusmaale toimub kõige kitsamalt kohalt UK ja Pr vahel. Kandis nime Operatsioon Peeglid. Saksamaa oli kitsama koha juurde Prantsusmaal oma väed paigutanud. Sissetung pidi toimuma hoopis Normandia poolsaarele. 1944. aastal juulis, kui NSVL Eestisse jõudis, siis umbes 20 000 inimest Rootsi, Saksamaale
jõudsid kompromissini (Strateegid polnud nõus). Eesti sai enda koosseisu Setumaa ja Narva linna, saadi tunduvalt rohkem kui etniline printsiip oleks nõudnud, saadi enda kätte ka 3 Narva linna ida kaldal olevat valda (82% vallast moodustasid vene talupojad). Piirid olid paika pandud, mindi ja märgistati ära tähtsamad kohad ning hakati ettevalmistama piiride ehitamiseks. Pandi puu poste üles, mis mädanesid, polnud võimalik igale poole panna okastraate. Vene-Eesti piirid olid viletsad. Toimus piiri täpne kaardistamine. Lõunapiir: lepituskomisjon, EestiLäti lepingud 1919, Tallentsi otsused, jätkuvad vaidlused (Liivi laht, Ruhnu, Laura), EestiLäti konverents sügisel 1923: Moodustati Eesti ja Läti poolt komisjon (10 inimest). Komisjon ei jõudnud tulemusteni. Puudus üksmeel. Peamised vastuolud olid Valga linnaga. Mõlemad tahtsid endale saada Liivi lahe aleviku, ööbiku valda, Valga linna ümbruse vallad
annaabi.ee 
