Kibuvits Rahvapärased nimetused Aukaküüds Hiibalpuu Kibun Kibusk Kibuskipuu Kiuspuu Koidukann Okasroos Orjavits Iseloomulikud tunnused Ogad Punased viljad Meenutab roosi 0,5m-2m Õitseb juunis ja juulis 2 Õie suurus cm-6cm Roosakad, punakad, valged, kollakad õied Puitunud vars Kasvukoht Põhjamaadest subtroopikani Looniidul Pärisniidul Puisniidul Vahel ka metsaservades Kasutus rahvameditsiinis Kasutatakse Leotised Õisi Salvid Võrsed Õli Lehed
Neid võib kasvatada ka iluaedades, kuid nad võivad kergesti metsistuda. Erinevatel kibuvitsaliikidel pole vanarahvas vahet teinud ja nii on ka nende rahvapärased nimed ühised. Kokku on neid väga palju. Orjaroos, orjavits, orjapuhm ja teised sellised näitavad tema kasutamist varasematel aegadel. Kibuvitsa teravate ogadega kaetud vitstega peksti orje, et valu ja piinad ning tekkivad vigastused suuremad oleksid. Kuid tal on ka südamlikumaid nimesid, nagu koidukannid, okasroos, metsroosipuu, neitsi-kannid või neitsilill. Nii et kibuvitsad on tähistanud nii hirmu ja valu kui ka ilusaid õnnehetki. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju.
KIBUVITS Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Kibuvitsa rahvapärased nimed on orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Perekond kibuvits kuulub sugukonda roosõielised. Eluvorm on neil ühekojalised heitlehised, harvem igihaljad püstised või ronivad põõsad, kõrgus kuni 3 m. Õied on mõlemasugulised, viietised (tupplehti harva ka 4), rohkete tolmukatega suured õied. Õie
Kõige lihtsam kadakamarjajook saadi marju kuuma veega üle valades. Magustamiseks lisati tõmmisele sageli mett. Võis ka teisiti nagu Karjalas: marikäbid pandi tünni õlgedega läbisegi ning valati peale külm vesi; leotisel lasti paar päeva seista ja hüva rüübe oligi valmis. Rahvapärimustes on andmeid isegi kadakamarjadest tehtud kohvi kohta, mida soovitati pakkuda hüsteerilistele inimestele. 4.2. Kibuvits (Rosa) orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud
Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). See pole kaugeltki kogu võimalik kasu ja muidugi on igal puuviljal, marjal või õiel oma ainuomane toime. Sagedasemad külalised puuviljateedes on: Kibuvits (Rosa vosagiaca, R.majalis, R.canina, R.rugosa jne.) - rahvapäraseid nimetusi: kibuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, tahtapuu jne.- heal lapsel on ikka palju nimesid ja kibuvits on tõeline varandus. Selle kuni kahemeetrise põõsa looduslik leviala on lai ja tema täpne algupära on teadmata. Kibuvitsaliike on palju, enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa vilju e. marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas: C- vitamiini isegi kuni 5500mg%, lisaks veel B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ja karotiin. (Seemnetes leidub E-vitamiini
annaabi.ee 
