Troopikas on palav kogu aasta vältel. Seal kasvab palju puuliike. Troopikast lõuna poole on vähe parasvöötme metsi, sest lõunapoolkeral on palju vähem maismaad. Põhjapolaarjoonest lõuna poole laiuvad suured igihaljad metsad. Seal domineerivad liigid, mis suudavad üle elada talvi (mänd, nulg ja kuusk). Okasmetsavöönd on maakeral kõige suurema pindalaga loodusvöönd. Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks. Puuliikide järgi on kahesuguseid okaspuumetsi: varjukad kuuse- ja nulumetsad (tumetaiga) ning valgusrohked männi- ja lehismetsad (heletaiga). Kuuse- ja nulumetsi on maailmas rohkem, nad kasvavad ka paljudes mäestikes. Okasmetsades on ülekaalus leetmullad (huumusrikkad kõdumullad). Okasmetsade vöönd hõlmab Kanadat, Skandinaaviamaid, suure osa Venemaast. Üleminekualadel okasmetsadelt lehtmetsadele kasvavad segametsad. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos
35) Happevihm - happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiiskades. Happevihmade tagajärjel on Euroopas mägedes hävinud ulatuslikul alal okaspuumetsi. 36) Vulkaanipurse - selle tagajärjel kandub atmosfääri kõige enam tahket materjali. Eriti palju paiskub õhku väävli ühendeid. Vulkaaniline tuhk võib atmosfääri läbipaistvust vähendada väga olulisel määral. Katastroofilise vulkaanipurske korral lendab terve
asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küttimisega, eesmärgiga vältida liigseid metsanoorendike, maastiku või põllukultuuride ja ka koduloomade kahjustamisi ulukite poolt. Loomastik avaldab metsale mõju kogu tema elu vältel
häirekeskusele teatamise ja esmaste kustutamisvõtete rakendamise; 2) määrama tulekahju korral päästetööde juhi käsutusse oma esindaja, kelle ülesanne on päästetööde juhi nõustamine piirkonna eripära asjus ja riigimetsa majandajaga sidepidamise korraldamine. (6) Raud- ja maanteede ning side-, elektri- ja gaasitrasside valdajad on kohustatud: 1) hoidma teemaa ja trassid risust puhtad. Teemaa ja trasside võsast puhastamisel ning elektriliinide okstest vabastamisel tuleb okaspuumetsi läbivatel aladel raiejäätmed põletada käesolevaid tuleohutusnõudeid arvestades; 2) vajadusel rajama teemaa ja kanarbiku-, sambliku- ning pohla kasvukohatüübi okaspuumetsapiirile 2,5 m laiuse mineraliseeritud tuletõkestusriba või vältima kulu teket teemaa ulatuses. (7) Plahvatus- või tuleohtlike toimingutega objekti valdaja on kohustatud rajama tuleohtliku ala vahetus läheduses asuva plahvatus- või tuleohtlike toimingutega objekti ja tuleohtliku ala
annaabi.ee 
