hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks massiks. Diagnoosimine: ▪ juurekaela laienemine ▪ võrade hõrenemine ▪ vaigujooks Männil kahjustab mädanik põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ▪ tormiheide ▪ kuivanud kadakad alusmetsas ▪ kasvukohatüüp (pohla) Profülaktilised meetmed juurepessust hoidumiseks: 1. Okaspuukultuure ei tohiks rajada juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse. 2. Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest. 3. Hooldusraieid tuleks teha talveperioodil. 4. Puidu kokkuveol tuleks kasutada metsasõbralikku väiketehnikat. Külmaseen Võib esineda kõikidel Eesti puuliikidel, eriti männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus
puudel maapinna lähedal. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid ja alt kollakas-valged. Kuuse haigestumise tunnused: tüve alaosas väikesed piklikud valged laigud, juurekaela vaigujooks. Vanemate puude juurekaela laienemine, võrade hõrenemine. Männi haigestumise tunnused: tavaliselt kahjustab mädanik vaid juuri. Tormiheide, kuivanud kadakad alusmetsas, seene viljakeha metsakõdu all või puude juurekalelal. Hoidumine juurepessust: ei tohiks okaspuukultuure rajada endistele põllumaadele; hooldusraieid tuleks teha talvel; puidu kokkuveol kasutada metsasõbralikku väikethenikat. Külmaseen eriti ohtlik on see kuusel ja männil, põhjustab juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Tunnused: okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Haiged puud tuleb raiuda. Haavataelik põhjustab haava, harvem ka paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuse ja oksaaukude kaudu
Selline kahjustuse liik oli uus trend, ca 20 aastat tagasi selliseid metskitsekahjustusi ei peaaegu tuntud. 2010-2012 karmid talved aga vähendasid metskitsede arvukust drastiliselt ja ka hetkel on paljudes piirkondades nende arvukus väga madal. Olukorda kajastab ilmekalt küttimise statistika: kui 2010 a. kütiti Eestis 16 000 metskitse, siis 2011. a. 5000 ja 2012. a. ainult 1200 looma. Hetkel on metskitsede arvukus taas kõrge. Kahjustuste ärahoidmiseks tuleks noori okaspuukultuure pritsida repellentidega (Plantskyd, Trico jt.). Harilik kobras (Castor fiber) on Eesti alade põlisasukas. Ehkki looduslik koprapopulatsioon hävis küttimise tagajärjel 19. saj. (teadaolevalt kütiti viimane kobras Koiva jõelt 1841. a.), algas asurkonna taastamine 1957. a, mil Jägala jõele asustati esimesed koprad ning samal ajal ilmusid nad ka looduslikult Kagu-Eestisse. Viimastel aastatel on kopra arvukus Eestis väga oluliselt tõusnud: kui 1994. a. loendati meil 5400
annaabi.ee 
