C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi Vabariigi elanikest on venelased, ukrainlased ja valgevenelased Komi keel Kuulub soomeugri keelte permi rühma
organismid mõjutavad. METSAMAJANDUS:kasvatab,valvab,teg.majandamisega. METSATÖÖSTUS:tselluloosi ja paberitööstus ,metsa keemiatöötlus,puidutöötlus. METSAVARUD ISELOOMUSTAVAD METSAVARUD:metsa pindala(Ha),metsandus(%),puiduvaru ja metsavaru(M) METS_taime kooslus kus on peamiselt taimed puud. OKASMETSAD-asuvad parasvöötmes,kokku 34%.Euraasias,P-Am.mandril(Kanada,USA),Venemaal 80% kaetud okasmetsaga.(tselluloos,mööbel,ehitusmaterjal,paberit) LEHTMETS-paras,kui lähistroopilistel aladel,lähis ekvatoriaalses troop,ekvatoriaalses.Kokku65% L- Am(Brasiilias),USA-s,Kanadas 33%,Venemaal 20%,Ladina-Am 98%.(puit,mööbel,muusikariistad) VÄÄRISPUU(mööbel,muusikariistad) EESTIS segametsad(pöök,tamm)kesk-,ja lääne-Euroopas.(vaher)P-USA-s LAIALEHELISED METSAD põhiliselt asuvad L-Am51 %,Aafrika 15%,kagu ja lõuna-Aasias 15%. (põök,tamm,vaher,kollane-,must-,punanepuu)
Pisut alla 10% Soomest on kaetud järvedega. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on Soome kliima üsna pehme. Enamus Soomest asub niiske parasvöötmelise kliimaga alal, kuid Lapimaal Soome põhjaosas esineb lähisarktiline kliima. Lapimaal esineb polaaröö ja päev ning talviti on suur tõenäosus näha taevas virmalisi. Soomes leidub kroomimaaki ja fosforiiti. Soome on suures osas kaetud okasmetsaga, kasvatatakse teravilja (üle 3 miljoni tonni aastas) ning veiseid (üle 3 miljoni olendi). Soomes eksisteerivas metsa-, tselluloosi-, paberi- ja metallitööstus. Kliima Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane, talvel 5ºC, suvel +18ºC. Põhjaosas on kliima siiski veidi karmim, vastavalt -14ºC ja +15ºC
Petsora jõgikonnas1 , aga ka Mezeni ja Vaska ülemjooksul (nn udoralased) ning Kaama ülemjooksul (permikomid). (Petsora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Izma kallastel elavad izmakomid (izvatas) - tugeva regionaalse identiteediga etnograafiline rühm. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel määratles 15 607 inimest end izmakomidena, vt www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1.) Komide valdavalt tasane asuala on suuremalt jaolt kaetud okasmetsaga (kuusk, mänd, nulg, seedermänd). Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool, põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (415 900 km²), mille pealinna on Sõktõvkar (aastani 1930 Ust-Sõssolsk). Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond (32 900 km²), keskuseks Kudõmkar. Ringkond on praegu likvideerimisel. See otsustati oblastiga liita. Uue administratiivüksuse nimetuseks saab Permi krai. Arvukus
annaabi.ee 
