kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Vaenlased Okaskasukas ongi tegelikult siili ainuke enesekaitse vahend. Siilil on naha all võimas lihastik mis võimaldab tal end nii kerra tõmmata, et vaenlased ligi ei pääse. Põhilised siili vaenlased on rebased, hundid, kassikakud ja kaljukotkad. Kahjuks on siile hakanud väheseks jääma. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks. Siili elupaiku ohustab linnastumine ja transport. Igal aastal hukkub maanteedel suur hulk siile.
puukide arvu. Kelle järgi nime saanud ühikuga loetakse puuke? Vastus: Siili 11 ,,Siilitund" tähistab erialakirjanduses puukide arvu, mida siil kogub oma kasukasse kui tal lastakse ühe tunni jooksul katselapil rohus ringi joosta. Parasitoloogid on teinud siilist abimehe puukide hulga kindlaksmääramiseks uurimispiirkonnas. Rohus ringi liikuva siili okaskasukas kogub lesti nagu riidehari tolmu. Siil ei saa piinajaid välja rehitseda, vaid toidab neid, kuni nad on läbi teinud vastse-, nümfi-, ja valmikufaasi.... Väidetavalt siilid siiski sõdivad söödikute vastu. Mõned zooloogid arvavad nagu haagiksid siilid endale hapusid õunu külge, et hapu mahl kirpude ja muude piinajate elu hapuks (põrguks) teeks. Samuti võivad nad haakida enda külge mahapillatud sigaretti või haisvat kaltsu, mis võiks olla desinektsioonivahendiks.
Neljandad on karjatalitajad; puude okstel nende kari käib, lehmiks rohelised lehetäid: aiakahjurid ja lehtpuu-hävitajad. Majas ringi kõnnib kuninganna, lõbumatkal käib vaid üks kord aastas, muidu kodutalitusi vaatab, töölistele juhatusi annab. Nõnda kihab suvel vaikses männikus miljonmeheline töökas maja, kus on keerulisi käike üle saja, täpne eluviis ja kindel korraldus. Siil Kes seal jookseb alla lohust, vilgub põllupeenra rohust, seljas okaskasukas: - See on metsas asuja, teravnina hiirekapral, vana siil. Ringkäigul vapral veereb, veereb nagu kera, piilub, piilub silmatera, kas ehk põllul hiiri leidub, rägastikus rästik peitub. Näe, sealt ligi jookseb Muri! Kohe tõuseb siili turi, puhib, ähib, vusiseb, peni peale susiseb. Võta kinni, kus on pea, kus on jalad -- mine tea! On vaid ümar okaspall, pole pead, ei jalgu all. Nõnda kaitsta oskab end siil, see väike metsavend. Sääsk ja konn Teate, asi oli nii: