Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"okasionaalsed" - 3 õppematerjali

okasionaalsed e. juhuneologismid • moeneologismid • ajutised neologismid
Turism ja kultuur
14
docx

Turism ja kultuur

põhiliseks kultuuriturism ja kes naudivad sügavalt kultuurilist elamust, peamisteks tegevusteks on saada kogemusi, mis mõjutavad neid intellektuaalselt; Reisi-amatöörlikud (tour-amateur) kultuurituristid, kelle jaoks on kultuuriturism olulisim, kuid kes naudivad veidi vähem kultuurilisi elamusi, peamisteks tegevusteks on ekskursioonid, tänavatel rändamine ning ka eraldatud paikade külastamine; 5 Okasionaalsed (occasional) kultuurituristid, kelle jaoks on kultuuriturism mõõdukalt oluline ning kes naudivad vähem kultuuriturismi, põhitegevusteks on külastada kergesti ligipääsetavaid paiku ning ise avastamine; Teisejärgulise huviga (incidental) kultuurituristid, kelle jaoks mängib kultuuriturism minimaalset või puudulikku rolli sihtkoha valikul, põhilisteks külastuspaikadeks on pärandi teemapargid ning välditakse templeid ja muid pühapaiku.

Turism → Turismi -ja hotelli...
15 allalaadimist
Eesti kirjakeele sõnavara eksam
9
doc

Eesti kirjakeele sõnavara eksam

'istutama', hoidus 'hoidmine, kaitse', mardaline 'mardikas'. neologismid e uudiskeelendid, mis on hiljuti käibele tulnud või alles soovitusstaadiumis keelendid või ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses. Neologismid võivad tähistada uusi mõisteid (nt turvavärav, riiulifirma, laserplaat, seinatennis) või tulla mõne keeles juba olemas oleva keelendi asemele või kõrvale (nt mestima, spaa, lõimima) jpt. Võib eristada: Okasionaalsed e juhuneologismid ­ vaid ühe korra (ühes allikas) esinevad sõnad, mis on loodud ühes kommunikatsioonisituatsioonis ja pärast seda enam kasutust ei leia. See võib toimuda hetkelise nimetamislünga täitmise vajadusest või teadlikust ekspressiivsuse suurendamise vajadusest (nt tuksterjer segaverelise koera tähenduses). Moeneologismid ­ tekivad teatud ajahetkel, mil neid ka intensiivselt kasutatakse, kuid nad ei leia teed tuumsõnavarasse

Eesti keel → Eesti keel
286 allalaadimist
EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
60
docx

EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT

sõnavara hulgas on just väikesed sünsemantiliste sõnade rühmad. • Eesti kirjakeele sagedussõnastiku (2002) andmetel on 20 sagedamat sõna olema (44 904), ja (27 232), tema (21 850), see (18 441), mina (14 011), ei (13 813), et (12 318), kui (8600), mis (8230), ka (6194), saama (5894), oma (5738), aga (5276), sina (5139), ise (4574), siis (4529), ning (4409), kes (4369), tulema (4095), pidama (4039). Sõnavara ajaline markeering Neologismid: • okasionaalsed e. juhuneologismid • moeneologismid • ajutised neologismid Arhaismid • arhaismid kitsamas mõttes • historismid Sõnavara rahvusvaheline markeering Võõrastest keeltest sõnavara laenamise põhjusi: • majandus- või kultuurikontaktid • poliitilised, kultuurilised, tehnilised uuendused • tugevamad mõjutavad nõrgemaid, prestiiž • tabu • moenähtused Laenude liigid Võõrsõnad Võõrsõna on keeles muganemata v.osaliselt muganenud sõna

Keeled → Keeleteadus
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun