1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn.
S.Jessenini loomingu populaarsust toetab ere isikumüüt, mida viimastel aastatel on uute materjalidega täiendatud. 1989-90 alanud poleemika Jessenini surma asjaolude ümber pole senini leidnud veenvat lahendust. Eluloost S.Jessenini vanemad, isa Aleksandr ja ema Tatjana abiellusid väga noorelt ( isa 18, ema 16), ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noorpaari peagi lahku, kuid aastaid hiljem asusid nad taas kokku elama. S.Jessenin sündis Konstatinovo külas Okaa jõe kaldal Rjazanimaal (luuletajana nimetas ta seda ,,kasepitsi maaks") Sergei oli lapsepõlves vanavanemate hoole all. Oma lühikeses autobiograafias (kirjutati oktoobris 1924, kaks kuud enne surma) kirjeldab Jessenin oma lapsepõlve: üsna jõukas emapoolne vanaisa, kolm vallalist hulljulget ja ulakat onu (nendega koos ratsutamine, ujumine, kaklemine külapoistega), hellitav vanaema. S.Jessenin õppis lugema 5-aastaselt, esimesed luuletused kirjutas 9-aastaselt nind 16-17aastaselt
esinemine kui niisugune on iseloomulik arenenuma sotsiaalse korraldusega ühiskonnale sellises ühiskonnas pidi olema olemas eliit mingilgi kujul. Meie regioonis ilmub merevaik eriti alates keskneoliitikumist. Eriti rohket merevaigu kontsentratsiooni on täheldatud Lubana nõos Lätis, kus seda aga looduslikult ei leidu. Ilmselt on tegemist merevaigukaubanduse sõlmpunktiga. Arheoloogilise merevaigu leiukohti on teada laialdasel alal, sageli piki jõgesid (näiteks Volga, Okaa), kuni Põhja-Soomeni välja. Oluline koht merevaigukaubanduses on olnud näiteks Karjala. Merevaigu levik järgib seega tihtipeale kaubateid, mis püsisid kaubateedena ka läbi esiajaloo ja keskaja. Merevaigust on valmistatud kohalikku tüüpi ripatseid ja muid esemeid, mistõttu arvatakse, et see levis eeskätt toormaterjalina. Eelkõige on seda kasutatud ripatsite ja üldse igasuguste kujukeste valmistamiseks. Ilmselt on usutud merevaigu ravivasse toimesse, näiteks on Zvejnieki kalmistult
Selle lahendamiseks asutati tartu lähedale piiskopimõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas forselius. PILET 5 Vene riigi kujunemine mongoli-tatari ikkest vabanemine, Novgorod, Ivan Julm, Peeter I, Põhjasõda. Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 11-12, õp 62-72, 24, 141-146, ptk 37-38, lk 229-238, III osa ptk 11-12 lk 63-76 Mongoli-tatari ikkest vabanemine- 1480. aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale, kuid Okaa lisajõe Ugra ääres sesid vene väeosad teisel kaldal vastas. Kumbki pool ei jugenud alustada otsustavat rünnakut, nii seisti mitu kuud, aga kui tatarlasi hakkasid kimbutama haigused ja nälg tõmbusid nad tagasi. Suurt seismist Ugra jõel peetakse Venemaal mongoli-tatari ikke lõpuks. Novgorod- Liivi sõja algul Novgorodi ja Pihkva alt värvatud venelastest koosnev vägi näitas oma jõudu peamiselt kohaliku rahva kallal: tapeti, põletati, vägistati ja aeti teibasse.
püsima jääda Moskvast vähem kui poole tuhande kilomeetri kaugusel. Mordvalaste kultuur võib aidata meil oletada, mis oli Venemaal tuhat aastat tagasi, enne venelasi. Asustuse tüüp sõltub piirkonna loodustingimustest, majanduse erijoontest ja ajaloolistest traditsioonidest. Kauges minevikus, kui mordvalaste elatusaladeks olid jahindus ja kalastus, kujunes asustus piki jõekaldaid. Tänapäevasele mordvalaste asuala maastikule on iseloomulik jäärakute ja uhtorgude võrk Volga-Okaa jõgedevahe haruderohkes suurte ja väikeste jõgede süsteemis. Maad, kus elavad mordvalased, on väga viljakad. Ka tänapäeval on mitmed suured külad täielikult peitunud uhtorgudesse. Pärimuse järgi olid külad varem ümbritsetud metsaga. Metsa kadumise järel uhtorg kuivenes ja allikad lakkasid tegutsemast. See asjaolu sundis küla ümber paiknema esialgsest asupaigast madalamale. Mordvalaste maailmapilt: Leidub erinevusi ka lokaalselt rahvariietes, kommetes
annaabi.ee 
