nimetatakse funktsiooni f v¨a¨artuste hulgaks. Mitmeseks funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale v¨ a¨ artusele tema muutumispiirkonnast vastavusse teatud hulga suuruse y v¨a¨artusi, kusjuures leidub v¨ahemalt u ¨ks x v¨a¨artus, millele vastab mitu y v¨a¨artust. Ar- gumendi, s~oltuva muutuja, m¨a¨aramispiirkonna ja v¨a¨artuste hulga m~oisted on mitmese funktsiooni korral analoogilised vastavate m~oistetega u ¨hese funktsiooni korral. NB! K¨aesolevas konspektis t¨ahendab m~oiste "funktsioon" ilma t¨aiendita "mitmene" alati u ¨hest funktsiooni. Funktsiooni esitusviisid. 1. Esitusviis tabeli kujul. Funktsiooni argumendi v~oimalikud v¨a¨artused esi- tatakse tabeli u¨hes reas (veerus) ja neil vastavad funktsiooni v¨a¨artused tabeli teises reas (veerus)
nimetatakse funktsiooni f v¨a¨artuste hulgaks. Mitmeseks funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale v¨a¨artusele tema muutumispiirkonnast vastavusse teatud hulga suuruse y v¨a¨artusi, kusjuures leidub v¨ahemalt u ¨ks x v¨a¨artus, millele vastab mitu y v¨a¨artust. Ar- gumendi, s~oltuva muutuja, m¨a¨aramispiirkonna ja v¨a¨artuste hulga m~oisted on mitmese funktsiooni korral analoogilised vastavate m~oistetega u ¨hese funktsiooni korral. NB! K¨aesolevas konspektis t¨ahendab m~oiste "funktsioon" ilma t¨aiendita "mitmene" alati u ¨hest funktsiooni. Funktsiooni esitusviisid. 1. Esitusviis tabeli kujul. Funktsiooni argumendi v~oimalikud v¨a¨artused esi- tatakse tabeli u¨hes reas (veerus) ja neil vastavad funktsiooni v¨a¨artused tabeli teises reas (veerus)
enneolematult huvitava diakroonselt toimiva keskkonna nende `loogika m¨ urana' toimivate v¨a¨artushinnangute j¨algimiseks. 29 II M¨ argiteooria ja kanji Eelnevalt oli juttu kanji m¨arkide omadustest nii makro- kui mikrotasan- dil. J¨argnevas osas prooviksin vaadelda, mida semiootiline m¨argiteooria v~oiks siin omalt poolt lisada ning kas oleks v~oimalik vastavat teoreetilist baasi juba teadaolevate kanji m¨argis¨usteemi m~oistetega u¨hendada. J¨argnevas tuginen C. S. Peirce (18391914) m¨argiteooriale ning selle edasiarendustele. Kahtlemata oleks huvitav antud kontekstis vaadelda ka teiste m¨argiteooriate (Saussure) v~oimalikke rakendusi, kahjuks v¨aljuks see aga k¨aesoleva t¨o¨o raamidest. 2.1 Milleks m¨ argiteooria? [BG 79, p.257] osutab, et m¨arke v~oib uurida kolmel eesm¨argil: 1. selgitamaks, kas m¨arkidel on mingit t¨ahendust; 2
annaabi.ee 
