kuju. Päeval ei jätnud elukas mind hetkekski üksi, öösel nägin temast hirmuunenägusid. Ühel päeval kui ma pidin minema majapidamis asjus keldrisse, tuli mu naine minuga kaasa. Ka kass kõndis mulle mööda järsku treppi järgi ja oleks mu peaaegu trepist alla tõuganud. See ajas mu lausa marru. Ma haarasin kirve ja tahtsin sellega kassi tappa, kuid mu naine peatas mu käe. Sattusin sõgedasse raevu ja lajatasin kirvega oma naisele pähe. Ilma ühegi oigeta langes ta sinnasamasse surnult maha. Otsustasin müürida laiba keldri seina sisse. Kui olin lõpetanud, tundsin rahuldust, et kõik korras on. Ma hakkasin otsima elajat, kes oli olnud selle õnnetuse põhjuseks. Kuid tema õnneks, ma ei leidnud teda. Kuigi mul oli mõrvakoorem hingel, sain ma sel ööl rahulikult magada. Möödusid päevad, kuid kass ei ilmunud välja. Mu sünge tegu ei häirinud mind peaegu üldse. Oli korraldatud läbiotsimine, kuid muidugi ei leitud midagi
Tollest ajast peale kui ma ta koju tin hakkas see valge laik kuju vtma ja peagi tundsin ma sellest ra vlla kuju. hel peval kui ma majapidamise asjus pidin minema selle maja keldrisse, kus me vaesuse prast elasime tulid minuga naine ja kass kaasa. Kass jrgnes mulle mda jrsku treppi ja oleks mu repealt alla tuganud. Ma haarasin kirve ja oleks kassile virutanud surmava laksu, kui mu naise ksi poleks seda takistanud. Suures raevuhoos lin ma naisele kirve phe nii, et ta langes ilma oigeta maha. Ma mtlesin, kuidas laipa peita. Ma mrisin ta hte keldriseina kinni. Peale seda kadus ka kass ra. Ma sain 3 d rahulikult magada ilma kassita mrvakoorem lul. Neljandal peval tulid politseinikud maja veel viimast korda lbi otsima ja nad asusud juba neljandat korda keldrisse otsima, kuid ei leidnud sealt midagi. Nad olid ra minemas kui hakkas selle mri tagant, kus naine oli kisa ja krunumist. Ma vajusin kokku. Ma olin kassi koos naisega sisse mrinud. Reetlik sda
ajas mu lausa marru. Haarates kirve ja unustades oma meeletus vihas lapsiku hirmu, mis seni mu kätt oli tagasi hoidnud, sihtisin looma pihta hoobi, mis muidugi talle silmapilk oleks saatuslikuks saanud, kui see minu tahtmise järgi oleks langenud. Aga mu naise käsi peatas hoobi. Sattunud sellest vahelesegamisest otse sõgedasse raevu, kiskusin oma käe ta haardest lahti ja lõin kirve talle sügavale pealuusse. Ilma ühegi oigeta langes ta sinnasamasse surnult maha. Selle jäleda roima sooritanud, asusin – igati kaalutletult – laipa peitma. Ma teadsin, et ma ei saa seda majast välja viia, ei päeval ega öösel, riskimata, et naabrid näha võivad. Mu peast käis läbi mitu plaani. Kord mõtlesin raiuda surnukeha väikesteks tükkideks ja need ära põletada. Siis jälle otsustasin kaevata talle haua keldri põrandasse. Samas kaalutlesin, kas mitte visata teda õues kaevu – või pakkida
annaabi.ee 
