antigeene tootvaid geene siiratakse taimedesse. See voimaldaks rohttaimede abil vaktsineerida suu kaudu nii metsloomi kui suurtel karjamaadel. Rekombinant-vektor-vaktsiinide e DNA-vaktsiinide puhul manustatakse peremeesorganismi patogeeni antigeene produtseerivaid geene, kusjuures vektoritena (geeni kandjatena) kasutatakse kas apatogeenseid voi atenueeritud viiruseid voi baktereid voi bakterite plasmiide. Plasmiidide kasutamise korral on oigem konelda DNA-vaktsineerimisest, kuna geenikandja ei ole elusorganism, vaid uksnes DNA-molekul. Nii inimese kui loomade viiruste vastaste vaktsiinide loomisel on sagedamini kasutatav vektor vaktsiinia viirus-atenueeeritud rougeviirus, tanu oma lihtsale struktuurile. Bakteritest on vektorina kasutatud Salmonella typhimuriumi atenueeritud tuvesid. Veterinaarias on kasutusel kaks metsloomadel kasutatavat marutaudivaktsiini, kus vektorina on kasutatud vaktsiinia viirust. DNA-vaktsineerimine
x0 2.8 L~ opmatult kahanevate ja l~opmatult kasva- vate suuruste v~ ordlemine. L~ opmatult kahanevate suuruste v~ ordlemine. Olgu (x) ja (x) l~opmatult kahanevad suurused protsessis x a. See t¨ahendab, et m~olemad need suurused l¨ahenevad nullile, kui x a. Meid huvitab j¨argmine k¨ usimus: kuidas v~orrelda nende suuruste kahanemise kiirusi? K~oige ~oigem on seda teha suhet kasu- tades. Kui selline suhe koondub nulliks, siis lugejas olev kahaneb kiiremini, kui nimetajas olev . Kui aga sellisel suhtel on nullist erinev piirv¨a¨artus, siis on ja kahanemiskiirused samas suurusj¨argus. 43 1. Kui eksisteerib l~oplik nullist erinev piirv¨aa¨rtus lim (x) , siis nimetatakse xa (x)
x0 2.8 L~ opmatult kahanevate ja l~opmatult kasva- vate suuruste v~ ordlemine. L~opmatult kahanevate suuruste v~ ordlemine. Olgu (x) ja (x) l~opmatult kahanevad suurused protsessis x a. See t¨ahendab, et m~olemad need suurused l¨ ahenevad nullile, kui x a. Meid huvitab j¨argmine k¨ usimus: kuidas v~orrelda nende suuruste kahanemise kiirusi? K~oige ~oigem on seda teha suhet kasu- tades. Kui selline suhe koondub nulliks, siis lugejas olev kahaneb kiiremini, kui nimetajas olev . Kui aga sellisel suhtel on nullist erinev piirv¨a¨artus, siis on ja kahanemiskiirused samas suurusj¨argus. 43 1. Kui eksisteerib l~oplik nullist erinev piirv¨a¨artus lim (x) , siis nimetatakse xa (x)
kasutati laenm¨ argina 39 [Wieger 40] nimetab k¨ ull m¨arki piltm¨argiks, seletus vastab paremini osutava m¨argi m~oistele. 55 hiljem Zhou ajastul l¨o¨omise ja kloppimise heli v¨aljendavana m¨ arkide asemel. Muide, kuigi m¨ark on p¨oidla kujutis, olles seotud muusikariista m¨angimisega, on ~oigem k¨asitleda seda antud juhul h¨a¨aldusosutina . Sellise t~olgendusega tekib erinevus ja klassifikatsioonis. 1 Teravalehine tamm (lad.k. Quercus acutissima) 2 lad.k. Antheraea yamamai ka (), tegu on tumepruunide silmakujutistega tiibadega liblikaga, mille suuremate isendite tiivaulatus on isegi kuni 13 cm. Karvased r¨o¨ovikud on u. 8 cm pikkused, h¨avitavad tamme ja p¨o¨ogi lehti
annaabi.ee 
