Lapse maailmapilti iseloomustab selle faasi lause: "Ma olen see, mida ma enda käes hoian või ära annan". Ülekantuna lapse käitumisele ümbruskonna suhtes tähendab see lapse avastust, et ta saab ise oma tahtmist läbi viia ja otsustab, kas allub teiste tahtele. Rahvakeeli jõuab laps niisiis jonniperioodi, ta püüab oma tahet üha rohkem läbi suruda ja täiskasvanuid oma vajadusi igal juhul rahuldama panna. (30-31.lk) Lapsed defineerivad end nelja-viie aasta vanuses saabuvas maagilis-oidipaalses faasis lausega "Ma loon endale sellise maailma, nagu ma vajan". Järelikult elavad selles vanuses lapsed täiskasvanute jaoks ebareaalsetes fantaasiates, näiteks annavad asjadele teise funktsiooni, sõltuvalt sellest, mida need parajasti kujutama peavad. (31.lk) Normaalse psüühilise arenguga lapsed läbivad nende lapselike maailmapiltidega faasid üksteise järel. Viimasesse faasi jõudnuna on laps võimeline aru saama, et tema reaktsioon
Tüdrukud ja poisid eemalduvad emast erinevalt. Mõlemale on eraldumine vajalik, ent selles eas tajub poiss, et temast ei saa kunagi emasarnast. Ema loomuomane naiselikkus viib poja feminiseerumisele, kui isa ei aita poisil temast eemalduda.Mõned mehed usuvad, et tüdrukute isa olla on kergem. Suhtele tütardega annab tooni tõmme üksteise poole, isa ja poja vahel käib aga ajuti kõva võistlus. 4 - 5aastased: isa kui võistleja Nelja-viieaastaselt, nn oidipaalses perioodis, hakkab laps hoomama isa ja ema vahelist suhet. Ta ei oska seda õieti määratleda, ent tunneb end kõrvalejäetuna. Laps üritab muutuda taas väikseks, kuid ei saa üle ega ümber äsjaavastatud teadmisest, et inimesed jagunevad kaheks: meesteks ja naisteks.Poeg üritab ema enda päralt hoida, ja tüdruku soovid keskenduvad isale. Selles eas üritab laps igal viisil isa ja ema vahele magama pugeda. Last tuleb mõista, kuid kiilu vanemate paarisuhtesse ei tohiks ta siiski lüüa
Eriti latentse perioodi alul on ülimina väga range. See ilmneb lapse ebakindluse, nõudmiste ja tugeva kriitikana iseenda suhtes. Laps teab, mis on lubatud ja mis keelatud. Ta kogeb süütunnet ja pahameelt tehes midagi oma moraali vastaselt ja kui ta märkab, et teised teevad valesti. Ülimina areng loob lapsele turvalisuse tunnet ja toetab lapse iseseisvumist. 176 Kui laps suudab oidipaalses probleemilahenduses lubada väiksust, saab ta soovi kasvada suureks. Lapse ajakäsitlus muutub. Ta vabaneb praeguse hetke köidikust, hakkab iseendale, tegevusele ja elule püstitama eesmärke ja sihte ja suudab teha tööd nende saavutamiseks. Kooliealise eneseusk toetub nendele toimetulemise kogemustele, mida ta saab, märgates, et ta on sama tubli kui teisedki. Samasuguseid
annaabi.ee 
