Kindlasti polnud ristiusk meie esivanematele enam päris tundmatu. On üsna tõenäoline, et eestlaste naabermaadega tõid kaasa ka teatavaid muutusi ideoloogias. 13. saj alguses ristiusustati Eesti ala vägivaldselt võõrvallutuste läbi. Vanad pühapaigad sageli hävitati ning maa kattus kirikute ja kabelitega. Ometi jäi ristiusk eestlastele pikaks ajaks võõraks. Endiselt leidsid paljude vanadele kultuspaikadele ehitatud kabelite juures aset poolpaganlikud riietused ja ohvritoimingud. Viimaste aastate arheoloogilised uurimistööd on näidanud, et vähemalt 13. saj keskpaigani oli kombeks asetada surnutele hauda kaasa rikkalikult panuseid. Nii maeti naised sageli piduriides koos arvukate ehetega, mehed aga täies relvastuses.
silmas pidama. Kuna mets oli vana-eestlaste elus väga tähtsal kohal, tekkisid neil kujutelmad metsas elavatest ning seda valitsevatest vaim-olenditest või jumal-olevustest. Vana eesti rahvausundi loodususus on metsavaimudel, metsahaldjatel oma kindel ja metsa valitsev koht. Vahest metsa minnes sidusid inimesed puu ümber mõne erilist väge omava eseme, jättes selle anniks mõnele metsavaimule, kellega nii loodi käegakatsutav leping põhimõttel, millel rajanevad mitmed erinevad ohvritoimingud: ,,annan sulle, et annaksid vastutasuks mulle.'' Seda ei tehtud mitte ainult metsa astumisel, vaid ka lepituseks, näiteks looma tapmisel, kelle hinge taheti lepitada või tapmisel tekitatava kahju heaks tegemiseks. Inimesed ei korjanud metsast taimi, ei jahtinud loomi, mille puhul võis aimata, et need polnud tavalised, vaid mingisuguse salapärase olemusega, mis andis neile erilise kardetava väe. Mitmetel metsas elutsevatel loomadel olevat olnud eriline vägi. Usse kardeti nende mürgi
Hinduism tekkis umbes 1000 aastat enne meie aega Indias. Hinduism on läbinud mitu arenguetappi. Vanimat ja kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks, veeda tähendab usulist ja püha teadmist. Veeda usund oli Indiasse vallutajatena tunginud aarialaste usund, milesse segunes maa põliselanike draviidide(tulid Indiasse umbes 3000 a eKr) uskumusi. See aarialaste iidne rahvususund oli paljujumalaline. Veedade usundile järgnes Brahmanism-preestrikeskne ohverdamisreligioon, milles ohvritoimingud jumalused vähehaaval peaaegu täielikult välja tõrjusid. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku(tegelik tekkeaeg VII-IX sajand). Oma õpetuselt on see usund eriti salliv, sest ainus nõue on usk Veedade autoriteeti ja nende jumalikku päritolusse. Õpetus *Usutakse mitmesse jumalasse, või ühte jumalasse-Brahmani, kes võib avalduda eri vormides. *Kastisüsteem, olemas neli kasti. Läbi sajandite on kasti kuulumine olnud päritav, ühest
Euroopas: Ratsanikud, sõjavankrid, ametnikud, a) Reisid Kreekasse ja Ateenasse, sh. muusikud, ohvriloomad, Ratsanikud üliõpilaste õppereisid (peregrinatio rünnakul academica) ja aadlike ringreisid Ratsanikud sõjavankrid ametnikud (Grand tour). muusikud b) Kirjanduslikud kajastused: 1810 Ohvriandide kandjad, Ateena naised, lord Byron kangelased, 6 Olümpose jumalat ohvritoimingud > Child Haroldi palveränd. =>19. sajandi alguseks oli selge, et Parthenoni templi friis umbes pooled Parthenoni (Briti muuseum) marmorkaunistustest olid läinud Parthenoni tempel uusehitisteks, lubjakivi saamiseks, müügiks jne.
annaabi.ee 
