lained seismogrammina.Charles Richter. 6.Maavärinatega kaasnevad nähtused: Varisevad ehitised, elektri- ja gaasivõrkudest pääsevad valla tulekahjud. Järvedes ja teistes suletud veekogudes tekivad kuni mitmemeetrilise amplituudiga veetaseme tõusud, langused. Hiidlained-tsunamid. Nõlvadel leiavad aset maalibisemised. Maavärinate mõju keskkonnale,inimesele ja majandustegevusele: Tsunamid, veetaseme tõusud.Maavärinad on kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid. Suured purustused linnadele,majadele. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: Suits: veeaur,CO, SO2, N lõõmpilv:gaasid, hõõguv vulkaaniline tuhk mudavool:lume sulamisveed, vulkaaniline materjal maavärinad:nõlvade liikumine, varingud hiidkraater-kaldeere:lõõri sissevajumine, koonuse purunemine kaldeerajärv Vulkanismi mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele: KASU: viljakas pinnas, mineraalained, rohkesti maavarasid, energiaallikaks kuum vesi
millele Loodearmee vastu panna ei suutnud. *demoraliseeritud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. * relvadeta jäetud sõdurid koondati Virumaale laagrisse, kus neist paljud tüüfusesse surid. * väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma. * Venemaa koondas hilissügiseks Narva alla võimsad jõud, mis ületasid Eesti vägesid mitmekordselt. *järgnesid Narva kaitselahingud- vabadussõja kõige raskemad ja ohvriterohkemad. *punaarmee juhtkond saatis aheliku aheliku järel eestlaste positsioonide vastu, kuid tulutult. Eestlaste kaitset ei suudetud murda * eesti väejuhatus tõi Lõuna-Eestist kohale lisajõude ja suurte ohvrite hinnaga suudeti ümberhaaramise oht kõrvaldada. Tartu läbirääkimised *Selleks ajaks olid Tartus juba alanud Eesti-Vene rahuläbirääkimised *kõigile osalistele oli selge, et läbirääkimiste käik sõltub sellest, kuidas kulgevad lahingud Narva all
surid. Loodearmee lakkas olemast. Nii oli Eesti vabanenud problemaatilisest liitlasest, kuid see tähendas, et väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma. Antant ei tahtnud rahu sõlmimisest endiselt midagi kuulda, Venemaa aga koondas hilissügiseks Narva alla võimsad jõud, mis ületasid Eesti vägesid mitmekordselt. Järgnesid Narva kaitselahingud Vabadussõja raskemad ja ohvriterohkemad. 7. detsembril õnnestus punaväel Krivasoo juures üle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega tekkis oht, et Narva jääb kaitsjatega kotti. Eesti väejuhatus tõi vägesid juurde ja suurte ohvrite hinnaga suudeti ümberhaaramise oht kõrvaldada. Tartu rahuläbirääkimised Selleks ajaks olid juba Tartus alanud EestiVene rahuläbirääkimised. Venelaste ägedad rünnakud pidid Eesti kaitse
aeglustumise kohta puuduvad. Kuumalained WMO määratluse järgi: 5 järjestikusel päeval on keskmine temperatuur olnud 5 kraadi kõrgem 1961-1990 aastate keskmisest. Kuiva ilma korral võib selline temperatuuritõus kaasa tuua ulatuslikke metsapõlenguid ning suuri kahjusid põllumajandustoodangule. Kestev tavapärasest kuumem ilm on ohuks peamiselt vanematele inimestele, väikelastele, kroonilistele haigetele, samuti ülekaalulistele. Kuumalained on ühed ohvriterohkemad ilmastikunähtused. Aastatel 1992-2001 põhjustas erakordne kuumus USA-s rohkem surmajuhtumeid (2190) kui üleujutused (880) või orkaanid (150). 2003. a. kuumalaine Euroopas põhjustas 35 000 inimese surma. Kese oli Prantsusmaal, kus viis hauda 15 000 inimest. Üleujutused Üleujutused sõltuvad peamiselt sademete sesoonsest ja piirkondlikust jaotusest. Oma osa on ka inimtegevusel. Massiivne metsaraie mägipiirkondades muudab üleujutused ulatuslikumaks
Viimane suurem katkupuhang Lääne-Euroopas möllas aastatel 172021 Marseille's, nõudes ligi 90 tuhat ohvrit. Ida-Euroopat tabas viimane katkulaine 1770.-ndate aastate alguses, puudutades eelkõige Poolat ja Venemaa sisekubermange. Lisaks katkule olid surmatoovateks nakkushaigusteks rõuged, düsenteeria ja tüüfus. Rõugete vastu alustati 18. saj. teisel poolel kaitsepookimisi, mis oluliselt pidurdas selle surmatoovaima nakkushaiguse levikut. Ohvriterohkemad loodusõnnetusteks varauusaja Euroopas olid üleujutused. Eriti laastavad olid need Põhjamere rannikualal, tuues kaasa kümneid tuhandeid ohvreid. Varauusaja suurimaks looduskatastroofiks Euroopas oli aga Lissaboni maavärisemine 1. novembril 1755, mille ohvrite koguarv jäi 100 ja 200 tuhande inimese vahemikku. Maavärina laiend ulatusid Andaluusiasse Hispaanias ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis pea täielikult.
annaabi.ee 
