Koadaptsiooni mõistet kasutatakse selges tähenduses- kui mitme eri liigi organismi vastastikku seonduvat kohanemist. Siia kuuluvad mitmed adaptiivsed muutused, mis iseloomustavad( kindlustavad) sümbioosi, kuid ka adaptsioonid, mida sümbioosiks niisama lihtalt kutsuda ei saa. Väljendada võiks seda nii- " vastastikune talumine, et ei läheks hoopis halvemini". Seda viimast illustreerib näiteks tõsiasi, et taudid algavad sageli ohvriterohkelt, kuid aja möödudes patogeen nagu " leebuks". Evolutsiooniliselt vaadatuna-superkillerist patogeni seisukohast ei ole peremeesorganismi kiire hukk sageli optimaalne, sest peremehe surmaga hävib ka patogeen. Teaduslikus litaratuuris kasutatakse koadaptsiooni mõistet paraku mõnikord ka kitsamas tähenduses- "organismi siselselt". Seega-vastastikku " kasulikku" mitmepoolse muutusena geenides, organites jne. 3
Mitme eri liigi organismi vastastikku seondunud kohanemist. Siia kuuluvad adaptatiivsed muudatused, mis iseloomustavad sümbioosi, kuid ka adaptatsioon, mida sümbioosiks niisama lihtsalt nimetada ei saa mida lihtsate sõnadega lahti seletada tuleks väljenduda pigem nii ,,vastastikune talumine, et ei läheks hoopis halvemini". Seda viimast illustreerib väga ulatuslik andmestik tänu peremees-parasiit koosluste uurimisele. On üleüldiseks seaduspärasuseks, et taudid algavad sageli ohvriterohkelt, kõrge suremuse astmega. Kuid aja möödudes patogeen nagu ,,leebuks". Evolutsiooniliselt vaadatuna superkillerist patogeeni seisukohast ei ole peremeesorganismi kiire hukk sugugi optimaalne, sest peremehe surmaga hävib ka patogeen. Protsessid, mis viivad ,,talutavuse piiri" lõdvenemisele, tulenevad muudatustest nii parogeenis kui ka peremehes. Parasiidi (nt bakteri) populatsioonis on taudi alguses edukad eriti virulentsed variandid,
Pole imestada, et pikas perspektiivis käsitletakse 20. sajandi esimese poole maailma ajalugu (1914 1945) ühtse perioodina, mil sõditi ning kahe suure sõja vahel lihtsalt liideti riike jõuga. Üldtuntud on Austria ühendamine Saksamaaga ning Tsehhoslovakkia tükeldamine, ent juba 1920. aastate algul ühendati Nõukogude Venemaaga Ukraina, Valgevene, Kaukaasia ning Kesk-Aasia riigid. Kui Anschluss nõudis üksikuid inimohvreid, siis Nõukogude Venemaa laienes ohvriterohkelt. Paljud Teise maailmasõja kaudsed tagajärjed ulatuvad tänapäeva. Pole vaja kaugelt otsida meilt näiteks nn pronkssõdur ja selle mahavõtmisega puhkenud massirahutused. Igal aastal leitakse sõjaaegseid pomme ja meremiine, üsna tihti uusi sõjaohvrite haudu. Kasutatud kirjandus 1. Mart Laar, Lauri Vahtre. Lähiajalugu I gümnaasiumile. 2007 15 2. Eesti Päevaleht. Küllo Arjakas
annaabi.ee 
