•Meetodid •Vahendamine ehk lepitus (victim offendermediation), nn konverentsi mudel ehk conferencing (family group conferencing, community conferencing), ringid, kogukondlik töö, kogukondlik nõukogu, teatud ohvriabi programmid •Ajastus •Ennetuslik, menetluse-eelne, menetluse ajal (paralleelne vs karistusalternatiiv), menetluse järel, karistuse kandmise ajal, karistuse kandmise järel •Sihtrühm •Alaealised, täiskasvanud; võõrad, tuttavad; ohvrita õigusrikkumised, õigusrikkujata õigusrikkumised Taastava õiguse kasutamine •Kuriteoennetuses •Perekonfliktid •Koolikonfliktid •Kogukondlikud konfliktid •Kriminaalmenetluses •Alaealised õigusrikkujad •Teatud tüüpi kuriteod •Kannatanu ja kahtlustatava lepitamine (vahendamine) •Karistuse faasis •Kannatanu ja süüdimõistetu lepitamine (vahendamine) •Süüdimõistetu ja kogukonna lepitamine (vahendamine) •Süüdimõistetu taasühiskonnastamine
omandanud ohvri staatuse", - kirjutas E. Viano ühes oma viimastes töödes. 13 Kuriteo ohvri määratlus koosneb struktuurselt järgmistest elementidest: objektist, temaga objektiivselt ja subjektiivselt seotud tekitatud kahju allikast ja kahjust enesest. Eelnevalt oli välja selgitatud, et kuriteo ohvriks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud (sotsiaalsed kooslused), kellele vahetult oli kuriteoga tekitatud kahju, deviandid ohvrita kuritegudes (esmane ohver), samuti esmaste ohvrite pereliikmed, lähedased, sugulased, ülalpeetavad (rikosettohvrid). Kriminaalse viktimoloogia seisukohalt kuriteo ohvriks tunnistatakse ainult isik, kes on kannatada saanud rahvusliku kriminaalse seadusandlusega keelatud teo (tegevuse või tegevusetuse) tõttu. Kuriteo ohvri mõiste "piiramine" kriminaalõiguse formaalsete raamidega eristab kriminaalse viktimoloogia eseme. See lubab süveneda kuriteo ohvrite probleemide olemusse.14
Uimastite mõjudeks on erutus, ärritus, hirm/paranoia, enda üle kontrolli kaotamine, järsud meeleolumuutused, psüühikahäired, otsustusvõime halvenemine, mis kõik võivad viia kuritegudeni. Majanduslik-kompulsiivsed kuriteod Sõltuvus kallist uimastist võib uimastitarbija kriminaalsele teele suunata, sest tal on vaja raha, et rahuldada oma uimastivajadust. See võib viia nn ohvrita kuritegudeni, nagu uimastite müük või prostitutsioon (kui see on ebaseaduslik), või varavastaste kuritegudeni (nt poevargus, rööv, murdvargus). Sellised kurjategijad saavad vahel tasuks raha asemel uimasteid. Süsteemi mõjutusel sooritatud kuriteod Süsteemi mõjutusel sooritatud kuriteod on enamasti vägivallakuriteod (nt kallaletungid, mõrvad), mis pannakse toime ebaseaduslike uimastiturgude raames,
annaabi.ee 
