käitumisest ja olekust. Kiusatakse rahalise olukorra, välimuse, hääletooni ja prillide pärast ning ka neid, kes on teistest targemad. Aga ei ole ainult ohvreid ja kiusajaid, on veel ka teisi inimesi, kes kiusamisele kaasa võivad aidata. Näiteks need lapsed, kes aitavad igati kiusamisele kaasa ja on liidritel alati käepärast olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt teevad nad seda sellepärast, et ise mitte ohvrirolli sattuda. On ka kaitsjaid-neid on tavaliselt väga vähe, kes ohvrile appi tõttavad, sest seda ei julge eriti keegi teha. Koolivägivalda saab peatada, kui uurida, mil viisil kiusamine koolis toimub või asuda kaitsja rolli. Uurida välja, kes on kiusajad, kes on ohvrid ja kes kaasajooksikud. Esimestena peaksid kaitsjateks asuma kool ja lapsevanemad ning suure töö saavad ära teha teised õpilased, laites maha igasuguse kiusamise. HINNE: 5
häid sõpru, kes nende kaitseks välja astuksid, mõnikord ei võta ka õpetajad probleemi täie tõsidusega seega jäävad nad tihtipeale oma probleemiga üksi. Nii tekibki lõputu nõiaring, millest on keeruline väljuda- kiusaja ise teab, et tema ohvril ei ole lihtne abi leida, seega ta jätkab oma tegevust, mille tagajärjena kiusatava mina-pilt halveneb veelgi, kiusaja saab sellest ainult julgustust juurde ja ohver võib niimoodi pikaks ajaks ohvrirolli kinni jääda. Loodetakse, et kiusaja kaotab huvi või et probleem laheneb iseenesest, aga see on vaid petlik ettekujutlus. Enamasti pääsetakse taoliselt olukorrast drastiliste meetmete abil- minnakse üle koduõppele, vahetatakse kooli, kolitakse, jäetakse kool pooleli või suisa sooritatakse enesetapp. Alati ei pruugi ka kolimine asja parandada, sest kuulujuttudel on komme inimesega kaasas käia, isegi, kui tundub, et see ei ole võimalik.
ka vaimset agressiooni. Aga ei ole ainult ohvreid ja kiusajaid, on veel ka hulk teisi inimesi, kes kiusamisele kaasa võivad aidata. Näiteks kutsutakse kaasajooksikuteks neid, kes aitavad igati kiusamisele kaasa ja on liidritel alati olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt on nad kaasajooksikud sellepärast, et ise mitte ohvrirolli sattuda. On ka selliseid, kes hoiavad teadlikult eemale igasugustest situatsioonidest, kus peaks ebaõiglusele vahele sekkuma. Ja siis on veel kaitsjad neid on tavaliselt väga vähe, kes ohvrile appi tõttavad. Koolivägivallale saab panna piiri, kui selle vastu töötama asuda ja uurida, mil viisil kiusamine koolis toimub. Asuda kaitsja rolli. Uurida välja, kes on kiusajad, kes ohvrid, kes kaasajooksikud.
tuleneva iseendasse sulgumise vahel, pidas Loog oluliseks vaadelda potentsiaalsesse riskirühma kuuluvate, eeldatavalt madala enesehinnanguga noorte käitumist probleemsituatsioonides, hindamaks nende toimetulekumeetodeid ning oskusi. Kogutud andmete põhjal ilmnes seos lapsepõlves kogetud füüsilise ja vaimse vägivalla ning sellega seostuva alaväärsus-, süü-, ja häbitundega, mis on kutsunud esile kas ohvrirolli, aidanud omaks võtta ning harjuda füüsilise ja vaimse vägivallaga või toetanud vägivallatsejaks kujunemist Jõuga on tulnud arveid klaarida 70,8% lastekodu elanikest. 1/6 probleemidesse sattunuist on seletanud kaklemis enesekaitse vajadusega, sooviga pidevast mõnitamisest, solvamisest ja alavääristamisest vabaneda. End enam ohvrirollis tundvad küsitletud on olukorraga leppinud ja leiavad, et on lootusetu enese eest seista ning esmalt
puudulik analüüsivõime, jõhkrus ja julmus Ohvriteooriad: 1. õpitud abituse t (naine võtab endale ohvrirolli,kujuneb välja süütunne, ei otsi abi ja kui, siis on selle suhtes skeptiline, pöördub vv juurde, hakkab tundma, et ongi ära teenunud). 2. Traumaatilise sõltuvuse t- stocholmi sündroom? Võtab vastu vv vabandused olles haavatavas seisundis ja vajades
annaabi.ee 
