Käsitöö oli väga tähtis elatusala Kolmeviljasüsteem (suvivili, talivili, kesavili) Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu Vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. · Lääne-Eestisse karusnahk, vaha, kanep, tõrv · Venemaale vili, vein, maitseained, ehted jne Vakus e. maksustamisüksus. Ühele isikule 2-5 vakust 1187 eestlase vallutasid Sigtuna (Rootsi linn) Muinasusund Ohverdati kultus e. ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid jne). Ohverdati selleks, et vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikust saada. Andideks olid piid, liha, veri, vili, vill, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahest harva ka inimesed. Pühad paigad hiied, järved, allikad Vägi eriline omadus teatud inimestel Hing kogu loodus arvati olevat hingestatud (animism) Taara, Uku muinaseestlaste hinged Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Ristisõdijate eesmärgid:
Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge/jõudu.Väge oli teatud objektides,paikades,taevas,sõnades. Hing oli isikupära kandja,tähtis keha elus hoidmiseks.Usuti hauatagusesse ellu.Surnutele pandi hauda ehteid,tarbe-ja tööriistu,relvi,toitu. Muinaseestlase elu tihedalt seotud loodusega.Põhimõte-nagu mina talle, nii tema mulle.Usuti vaimudesse, haldjatesse,jumalatesse.Tuntud haljad olid Tõnn,Peko. Jumalad Taara,Uku. Ohverdamised ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, järved ,jõed).Ennustamine,nõidumine,maagia.
· surnutele pandi hauda asju kaasa · inimesed pidasid end osaks loodusest · arvasid et pm kõigel looduses on oma hing (animism) · ei pidanud end looduse valitsejaiks · metsaisad, metsaemad, nurmeemad, nurmeisad, põllu- ja veevaimud jne · suuremaid ja tähtsamaid jumalaid oli vähe · suurem usk oli taara usk (Tarapitha) · hiljem jumal Uku austamine · jumalatele tuli läbisaamiseks andi viia ehk ohvertada · ohverdamist tehti ohvripaikades, pühad puud (tammed, pärnad) ja hiied ning lohuga kivid · ohverdamist kasutati ennustamiseks · ravimaagia - allikate vesi ravis ja allikate tuli hõbedat ohverdada · ristiusk lähimaades mõjutas kombeid nagu matmine Muistne vabadusvõitlus 1208-27 Eellugu: · Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelikult sihtpunk Venemaa
Arusaamade ja tõekspidamistega. Eestlastele meenutas pühakute ja reliikviate kultus nende senist usku. Mitmesuguste vaimude, haldjate ja jumaluste kujutamisse hakkasid ilmuma saksapärased jooned. Manatarka hakati üha enam nõiaks ja kuradi käsilaseks pidama. Pühakutelt loodeti kaitset ikalduste, haiguste, kiskjate vastu ning toetust viljakasvule ja karja sigivusele ning soodsa ilma saamiseks. Salaja ohverdati siiski ka vanades ohvripaikades. Kirikutest said populaarsemaiks ohverduspaikadeks Saha kabel Tallinna ja Risti kabel Viljandi lähedal. Pühakukultus segunes paganlike joontega: arvati, et Tõnn (loomade, eriti sigade kaitsja) on Antoniuse teisend. Usuti, et igal pühakul on inimeste või loomade kaitsjana kindel ülesanne. Eestlased kandsid pikka aega edasi vanu muinasaegseid nimesid (Asso, Ikkemeel, Meelitu, Toivelembi, ...). Jätkati surnutele ehete ja relvade kaasapanemist (viimase keelas kirik ära) ja haudadel
annaabi.ee 
