muidu vaenulik mets usundis vaenuliku jõuna ei kajastu. Samas polnud ta ka heatahtlik, vaid neutraalne - metsa seaduste täitja võis oodata head vastuvõttu, mittetäitja aga eksitamist või hullematki. Loodusjõudude abi oli vaja vilja- ja karjakasvatuses. Et nende heasoovlikkust kindlustada, toodi iga tähtsama ettevõtmise puhul ohvreid. Ohvrid pandi pühasse paika maha või pisteti puuõõnsusse. Peamiselt ohverdati raha, kanu, õlut, hobuseid, sokkusid, kitsi, leiba, juurvilju. Ohvripaikadeks olid eelkõige hiied - pühaks peetavad metsasalud, aga ka mäed, kivid, allikad, puud või muud pühad paigad. Kui hiis oli omaette metsasalu, oli see enamasti tammik, kuid hiiepuid võis olla ka teist liiki. Pühast hiiest ei tohtinud võtta puulehtegi ega maast midagi korjata nii kaugelt, kuhu puude vari ulatus. Ainult haiguse puhul võis korjata marju või lehti, sest need arvati olevat raviva toimega. Lihtsamatel puhkudel aitas ka ainult paelte või lintide ohverdamisest
Kreeka jumalatest.Inimene ei tohi jumalaid pahandada. Templid loodi ohvripaikadeks, jumalatele heameele valmistamiseks. Zeus võis võtta ükskõik kelle või mille kuju. Zeusi vennad olid Poseidon-merevalitseja ja Hades-allilma valitseja Õde- Hestia-kodujumalanna; naine Hera abielu kaitsja; lapsed Ares-sõjajumal. Apollon- valgusejumal. Athena-tarkusejumal. Aphrodite- armastus ja ilujumalanna. Hermes- jumalate käskjalg. Artemis- jahijumalanna Hephaistos-tulejumal Kes oli homeros ?Homeros oli vanakreeka pime laulik
midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei osanud seletada neid ümbritsevaid loodusnähtusi. Nad pidasid esemeid ja loodusnähtusi elavaks. Nii arvati, et päikesel, kuul, tuulel, veel ning igal loomal, linnul, taimel ja kivil on oma hing. Jumalatele tehti ohverdusi ning läbi selle loodeti saada head saaki või ka ravi parasjagu vaevavate haiguste vastu. Ohvripaikadeks olid näiteks kivid, üksikud puud, allikad, harvemini mäed, järved, jõed. Loodususundid ehk animism on säilinud ka tänapäeval, põhiliselt Mustas Aafrikas, Aasias ja polaaraladel, kus on palju loodusrahvaid. Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid usundeid, kristlus, on tekitanud läbi aegade konflikte ning lausa sõdasid, näiteks ristisõjad aastatel 1096 1270 (1291). Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa
midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei osanud seletada neid ümbritsevaid loodusnähtusi. Nad pidasid esemeid ja loodusnähtusi elavaks. Nii arvati, et päikesel, kuul, tuulel, veel ning igal loomal, linnul, taimel ja kivil on oma hing. Jumalatele tehti ohverdusi ning läbi selle loodeti saada head saaki või ka ravi parasjagu vaevavate haiguste vastu. Ohvripaikadeks olid näiteks kivid, üksikud puud, allikad, harvemini mäed, järved, jõed. Loodususundid ehk animism on säilinud ka tänapäeval, põhiliselt Mustas Aafrikas, Aasias ja polaaraladel , kus on palju loodusrahvaid. Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid usundeid, kristlus, on tekitanud läbi aegade konflikte ning lausa sõdasid, näiteks ristisõjad aastatel 1096 1270(1291). Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa
tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism elusa ja eluta looduse hingestamine Austati vaime, haldjaid. Tähtsamad jumalad Taara, Uku. Hea läbisaamine jumalustega tagati ohverdamisega. Ohvripaikadeks olid: hiied veekogud (allikad, järved) kivid Pühaks päevaks peeti neljapäeva. Ristiusku tunti ja ilmselt ei suhtutud sellesse esialgu vaenulikult. Kunda ohvrikivi Tamme Lauri tamm Maahaldja ohvriauk Hing ja vägi Vägi eriline jõud, mida võis leida kõikjalt: tuules, äikeses, küüntes, vere, siseelundites, sõnades. Targad (nõiad) olid suurt väge käsutavad inimesed. Hing kandis inimese isikupära ja hoidis keha elus
annaabi.ee 
