Gert Helbemäe "Ohvrilaev" Teose peategelaseks on 45 aastane ajalooõpetaja Martin Justus. Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd, on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus ke...
Õnn jäi lühikeseks ning seda enam traagiliseks- otsus tuli planeeritust varem täide viia. Miks saabus ohvrilaev Deloselt nõnda vara tagasi? Gert Helbemäe romaan ,,Ohvrilaev" jutustab keskealise õpetaja ning temast poole noormea neiu armusuhtest. See pole lihtne armastuslugu, vaid filosoofilise tagapõhjaga nn. ummikeluromaan. Algselt oli raamatu pealkiri ,,Laev Delosele", mis viitab sügavamõttelistele sümbolitele. Loo alguseks on antiikaegne müüt Delose saare ohvrilaevast. Iga 9 aasta järel tuli jumal Apollonile saata Ateenast ohverdamiseks noormehi ning neide. Laeva äraolekul ei tohtinud riigis ühtegi surmaotsust täide viia. Seepärast lükkus ka filosoof Sokratesele määratud mürgikarikast joomine 30 päeva edasi. Sellest müüdist haarab kinni juuditar Isabel .ta hakkab Delose looga seostama iseennast ja oma elu. Isabel on emigrant. Ta ema peab väikest kirjatarvete kauplust ning
kõige rohkem ja neid ei saa taltsutada. Inimesel on elus vaja küsivat ja analüüsivat vaimu. Üksindus on tegelaste väärtuste ja kaotuste põhi ja põhjendus. Romaani idee on võrsunud antiikmütoloogiast. Appolloni sünnisaare Delose pidustustele saadeti antiikajal igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli riigis surmaotsuste täideviimine keelatud. Seetõttu lükkunud ka mürgikarika ulatamine Sokratesele 30 päeva edasi. Poeetiline visiooon ohvrilaevast kumuleerub kujutuspiltideks, millest naistegelane Isabel kinni haarab. Nii kujunevad ka kõige argisemad asjad naistegelana Isabel kinni haarab. Nt. Purjekas, mis Tallinnas sadamast avamerele sõidab. Pärast kohtumise ajalooõpetaja Martin Justusega püsib neiu kogu lootus üheainsal hapral ning hardakstegeval kujutlusel kõikepäästvast legendist.. Justus on liialt egotsenriline, et märgata kõrval seisvat inimest piiravaid karisid. Tema elab
annaabi.ee 
