(1919. a punaste poolt maha lastud preestrid Nikolai ja Mihhail mumifitseerusid ise) Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi üheks tähtsamaks ülesandeks on: Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivikaevandused Soolakaevandused Rauasulatuskohad Muistsete põldude jäänused jne Muistne põld Rebala külas Kultuslikud muistised Ohvrikivid, kultusekivid Pühad puud ja hiied Pühad veekogud (ohvriallikad, jõed, järved) Ohvriaiad, ohvrikaevud jne Ohvrikivi Ohvrikivi Tartu Toomemäel Liukivi Lohukivid (e väikese- lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Palivere ohvripuu (künnapuu) Saula siniallikad Irdleid sõjanuiapea Hargla Tammekülast Venemaal levinud sõjanuiatüübid Bayeux' vaip Skulptuurigrupp Karja kirikus Saaremaal Peitleid - aare
d. Kultuslikud muistised d.i. Ohvikivid (liukivid neljapäeva kuupaisteööl, kui naine laseb palja tahumiku peal liugu, siis pidi laste saamine kindel olema), kultusekivid d.ii. Pühad puud ja hiied (ohvripuud) d.iii. Pühad veekogud (ohvriallikad, silmaallikad, hiieallikad,viinaallikas[7 allikat], õlleallikas [1 allikas], jõed, järved) d.iv. Ohvriaiad, ohvrikaevud jne. e. Liiklemisega seotud muistised 2. Irdmuistised üksikesemed, mida väga sageli leitakse. 3. Peitleiud - aadred Paleoliitiline kultuur ja kunst Acheuli kultuuris õpiti ka juba pihukirveid teritama. See on homo erectuste aeg ja 400 000 aastat eKr on märke esimesest tulekasutusest. Kuidagi ei ole võimalik selgeks teha, kas tuld osati süüdata ise, või hoidi tuld, mis oli tekkinud loodusjõudude tagajärjel.
Künkal kasvavaid ühishiisi võis rohkem olla Põhja- Eestis, kus asustus oli koondunud suurematesse küladesse. Lääne-Eestis, kus maa enamasti tasane ja tihti ka soine, võis hiis asuda põldudevahelisel tasandikul, niiskes nõos või kaugemal soos asuval metsasaarel. Hiite sellistele asupaikadele viitavad näiteks sealt talletatud hiiepaikade nimed Hiieauk, Hiiesoo jne. Lõuna-Eesti hajaasustuse piirkondades olid vähemalt viimastel sajanditel ühishiite asemel tüüpilised ohvriaiad. Igal talul oli omaette ohvriaed. Näiteks Viljandimaal püsisid need veel 19. sajandi teisel pooleni. Need olid tavaliselt väheldased puudetukad, mis ümbritsetud taraga. Pärimuspuudeks nimetatakse käesolevas töös puid, mis on seotud mingit tüüpi pärimustega. Pärimuspuudeks võivad olla perepuud, nimepuud ja muud kodulähedased või isegi õuepuud, mis seotud mõne pereliikme või muu konkreetse persooniga. Seda tüüpi pärimused on enamasti pärit lähiajaloost. Kuid
annaabi.ee 
