1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõi...
NSV Liit osales ka kahes sõjalises konfliktis - Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklaste poolel ja Hiina-Jaapani sõjas Hiina poolel 1937-1939. Abi anti raha, relvastuse ja sõjaliste spetsialistide näol. Üldse kasvas NSV Liidu sõjaline võimsus 1930. aastail tunduvalt. Riigi majanduslik võimsus võimaldas armeed hakata varustama moodsama relvastusega. Kuid 1937. a. algasid repressioonid, mil tapeti parimad sõjateoreetikud, väejuhid ja põhiline osa ohvitserkonnast. 12. LADINA-AMEERIKA, AASIA JA AAFRIKA 20. SAJANDI ESIMESEL POOLEL LADINA-AMEERIKA. KUUBA. 19. sajandi lõpul hakkasid Ameerika-Ühendriigid suurt huvi tundma Ladina-Ameerika vastu. Eesmärk oli nõrgestada eurooplaste mõju selles regioonis. 1895. a. tõusid kuubalased järjekordselt üles Hispaania ülemvõimu vastu. 1898. a. alustas USA sõda Hispaania vastu, kes kaotas kiiresti. Ameeriklasi võeti nüüd kui Kuuba vabastajaid
Kaitseväe juhatajaks, millisesse ametisse ta kinnitati sama aasta 4. mail. Poolteist kuud hiljem 17. juunil 1933 sai A. Einseln esimeseks taastatus Eesti Vabariigi kindralmajoriks. Kahjuks näitasid järgnenud aastad, et A. Einseln ei suutnud sisse elada kodumaa olustikku. Värskel kindralil jäi puudu paljude oma alluvate mõistmisest ning taktitundest; ei laabunud koostöö Kaitseministeeriumiga. Kõik see viis A. Einselni konflikti suure osama oma ohvitserkonnast nong muudest sõjandusasjatundjaist. Sellele vaatamata tegi ta 1995. aastal oma auastmeredelil lausa fantastilise hüppe: 22. juunil ülendas president ta kindralleitnandiks ja 3. detsembril kindraliks. Eesti Vabariigi kõigi aastate teise täiskindralina ( Johann Laidoneri kõrval, kellel selle auastme saamiseks tuli võita Vabadussõda, ning seejärel oodata 19 aastat) on A. Einseln Eesti generaliteedis kurioosseks näiteks, kuidas meie mastaapide järgi
annaabi.ee 
