sundmobilisatsiooni läbi viia ja andis korralduse luua vabatahtlikest valikväeosad. Nimelt need üksused tõidki pöörde Vabadussõja kulgu. Kui kriis oli möödas, muudeti löögiüksused tavalisteks väeosadeks, kuid valikväeosades juurdunud traditsioonid säilisid ka hiljem. Teine julge otsus oli oma ohvitseridekooli loomine juba sõja ajal. Vajadus selleks oli olemas algusest peale ja kasvas kogu aeg seoses suurte kaotustega ohvitserikorpuses eriti sõja algupoolel. Kummatigi nõudis perspektiivist mõtlemist ja julgust sellise sammu astumine juba sõja ajal, kus parimaid jõude tuli sõjakooli tarvis eraldada rivist. Otsus oli aga õige ja sõja lõpuks kasvas Eesti ohvitserkond 10% võrra. Sõja lõpulahingutes oli sel suur tähtsus. Sõjaväe kui tegusa süsteemi loomine oligi ülemjuhataja tegevuse peamine saavutus. Üks kogenud tööstusjuht ütles kord, et hea juht pole mitte see, kes
sundmobilisatsiooni läbi viia ja andis korralduse luua vabatahtlikest valikväeosad. Nimelt need üksused tõidki pöörde Vabadussõja kulgu. Kui kriis oli möödas, muudeti löögiüksused tavalisteks väeosadeks, kuid valikväeosades juurdunud traditsioonid säilisid ka hiljem. (Walter 1990:11) Teine julge otsus oli oma ohvitseridekooli loomine sõja ajal. Vajadus selleks oli olemas algusest peale ja kasvas kogu aeg seoses suurte kaotustega ohvitserikorpuses, eriti sõja algupoolel. Otsus oli aga õige ja sõja lõpuks kasvas Eesti ohvitserkond 10% võrra. Sõja lõpulahingutes oli sel suur tähtsus. Sõjaväe kui tegusa süsteemi loomine oligi ülemjuhataja tegevuse peamine saavutus. Üks kogenud tööstusjuht ütles kord, et hea juht pole mitte see, kes kogu aeg juhib, vaid see, kes loob struktuuri, mis ise töötab. Suurt rõhku pani Laidoner ka noorte sõjalisele eelkoolitamisele ja kaitsetarvete
andis korralduse luua vabatahtlikest valikväeosad. Nimelt need üksused tõidki pöörde Vabadussõja kulgu. Kui kriis oli möödas, muudeti löögiüksused tavalisteks väeosadeks, kuid valikväeosades juurdunud traditsioonid säilisid ka hiljem Teine julge otsus oli oma ohvitseridekooli loomine juba sõja ajal. Vajadus selleks oli olemas algusest peale ja kasvas kogu aeg seoses suurte kaotustega ohvitserikorpuses eriti sõja algupoolel. Kummatigi nõudis perspektiivist mõtlemist ja julgust sellise sammu astumine juba sõja ajal, kus parimaid jõude tuli sõjakooli tarvis eraldada rivist. Otsus oli aga õige ja sõja lõpuks kasvas Eesti ohvitserkond 10% võrra. Sõja lõpulahingutes oli sel suur tähtsus. Sõjaväe kui tegusa süsteemi loomine oligi ülemjuhataja tegevuse peamine saavutus. Üks kogenud