EESTI AJALUGU (Seppo Zetterberg) + mõned muud allikad On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased hakkavad mässama Jüriöö ülestõus algab Harjumaal. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult
ootamatud isegi sel juhul, kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. 3. Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased olla tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha neitsid, naised, sulased ja teenijatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud, kõik, kes olid saksa verd. Padise klooster langes üsna kohe eestlaste rünnaku ohvriks. Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, kloostril olid suured maavaldused, kus rõhuti talupoegi samuti kui ilmalike
Sellest plaanist teada saanud vasallid aga püüdsid takistada saadikuid ning tarvitasid eestlaste vastu vägivalda. Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha neitsid, naised, sulased ja teenijatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud, kõik, kes olid saksa verd. Padise klooster langes üsna kohe eestlaste rünnaku ohvriks. Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud
hõimulepingutega, kuid druiididel oli keltide seas kindlasti väga suur mõjuvõim. Igas kogukonnas oli muidugi ilmalik kohus. Caesar kirjutab Orgetorixist helveetide aristokraat, kes tegi riigipöördekatse. Helveetide hõimuvalitsus kutsus ta siis kohtu ette ning see mõistis ta tulesurma. Luceanus: Gallia druiidid elasid suurtes hiites ha eraldatud inimtühjades laantes. Hiitele võisid läheneda ainult preestrid. 22. Keltide ohverdamiskombed. Ükski ajaloolane pole druiide otseselt preestriteks nimetanud. Peamiselt puudutas nende tegevus ohverdamist (kirjas Poseidoniose traditsiooni ajaloolastel) Strabon kirjutab, et ohverdati inimesi: neile löödi noaga selga ning ennustus saadi selle põhjal, kuidas ta suri. Ohverdamisi ei teostatud druiidide kohaloluta. Ohvri võis nooltega maha lasta, teibasse ajada, ära põletada. Diodoros Sitsiiliast kirjutab, et nende ohverdustavad on kummalised ja uskumatud
Hiljem ilmus ka kastisüsteem: 1. Preestrid ehk braahmanid (suust) 2. Sõdalased ehk ksatrijad (kätest) Pärimuse järgi tehtud hiiglase eri 3. Lihtrahvas ehk vaisjad (puusadest) eesmärgiks soojätkamine 4. Teenrid (jalgadest) räpaste lihttööde tegijad kehaosadest Yajurvedas on kirjas erinevad riitused, nagu näiteks ohverdamiskombed. Samarveda tekstid on samad, mis Rigvedas, kuid on teises värsimõõdus, sest on mõeldud laulmiseks Athorvavedas on kirjas erinevad uskumused (superstitions). Peamised jumalused: Agni tulejumal Indra sõjajumal Surya loodusnähtuste jumal Hinduism on polüteistlik, kuna jumalusi on mitu, kuid siiski monoteistlik, sest kõiki jumalaid peetakse üheks, maailmahingeks ehk braahmaniks.
annaabi.ee 
