paiknes kambripoolsel küljel- aidavarguste ärahoidmiseks esiküljes oli lai räästaalune, mis kaitses seina ja aidatreppi sademete eest aidatrepp pidi kergendama viljakottide tõstmist aidas hoiti viljakusjumalat Tõnni AIT ait oli seotud pulmakommetega, seal seisis veimevakk ehitati eraldi veel kala-, piima- jm aitu ait pärineb ajast, mil ei tegeletud intensiivse põllundusega see on vana soome-ugri sõna kasutati ohverdamiskohana, kuna viljasalves hoiti vilja- ja karjaõnne hoidjat Pekot pühade ajal pandi ande jumalatele, nähtamatutele hingedele RIIDEAIT kirstudes hoiti pesu ja kangaid seda kasutasid noored teenijad ja sulased magamiseks seal magavate tüdrukute juures käidi salaja ning sisselaskmist nõuti pillimängu ja lauluga; kui üksi käidi, siis koputati ja vilistati Aida sisevaade SUVEKODA
3.1 Ohvrikivi Helsekivi Aadress: Võru maakond Sõmerpalu vald Hutita küla, Sõmerpalu metskond.(LISA 5.) Mälestise tunnus 1)Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu 2)Kirjalikult fikseeritud pärimus Mälestise ajalugu Ohvrikivi pärineb arvatavasti II aastatuhandest. Kivi on kirjeldanud 1923.a O. Ugart Urvaste kihelkonna arheoloogilises kirjelduses lk 16 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kivi on võetud riikliku kaitse alla 1964.a Mälestise kirjeldus Helsekivi on rahvapärimuses tuntud ohverdamiskohana. Suur osa kivirahnust on maa sees, välja ulatub kivi 1,4 meetri kõrguselt. Pealt on kivi lauakujuliselt tasane, looduslikult krobelise pinnaga. Aukusid ei esine. Kivi edelaküljel on sügav looduslik vagu. Kivi ümbermõõt poole meetri kõrguselt on 15 m, mõõdud edelast kirdesse 5 m ja vastassuunas 5,6 m. Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud on
mõningaid inimesekujuliste jumalate skulptuure, kellel pole riideid seljad, kuid neil on kaelavõrud. Kaali kraatri ühe valli peal on kindlustatud asula, mille leiuaines on enamasti pronksiaegne. Seal pole leide palju, võrreldes Asva või Ridalaga. Seal on mõningaid hilisemaid leide, mis on näiteks Rooma rauaajast. Sealt on leitud 2 hõbedast kaelavõru ja hõbedast spiraalkäevõru. Hõbeehted võivad vabalt viidata sellele, et sel ajal oli Kaali järv tuntud ohverdamiskohana. Kindlustatud asula territooriumil võisid elada sellised inimesed, kes hoolitsesid pühakoha eest ja viisid läbi rituaale. Alulinna lähedalt leitud peitleid, milles on sadakond eset. Osa neist on pärit Rooma rauaajast. Sel ajal kui nad leiti, siis keegi seda üles ei täheldanud, mis kust ja kuidas tuli. Need sattusid
annaabi.ee 
