Riski- ja ohutusõpetus praktikum Mõõtmised: Luksmeetriga hoones Kopli tn. 101: II korruse suur koridor: 35 lux Trepi stend: 136 lux Fuajee: 48 lux Stend I korrusel: 30 lux Taksofoni laud: 65 lux Kelder: 11-13 lux Klassiruum 130: 350 lux Tuule kiiruse mõõtjaga väljas: 9-11 m/s Müra tugevus eelnimetatud hoones ja selle lähistel: Vaikselt olles hoones sees: 58 db Jutuajamine: 70-75 db Õues: 90 db Seisvas trammis: 85 db Vilistamine: 112 db Sissepuhumine 160 db Foon: 80-90 db Järeldus: Valgustatus: Arvestades, et normaalne valgustatus peaks olema 300-800 luksi, seda siis klassiruumides, stendidel jne. ehk kohtades, kus vaja midagi lugeda, kirjutada jne....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Tallinn, 2005 Teooria Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: · Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; · 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist v...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral – kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; 20…30 s vältel mõjuva elektrivoolu ko...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – praktikum Trammi müra mõõtmine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. • Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Tootmiskeskkonna meteroloogiliste tingimuste uurimine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: TEOORIA Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima – see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Eestis on sagedased “külmetushaigused”. Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste motoorsete ühikute sagedad kokkutõmbed, külmavärinad, millega kaasneb soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootam...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Trammi müra mõõtmine Tallinn 2008 Teooria Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. · Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga. · Ergonoomika käsitleb esmajoones keerukaid situatsioone. Siis tuleb otsida lahendusi, mis on ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikul...
annaabi.ee 
