Saksamaal ja vallutatud aladel. Ja kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holocaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist. Euroopas toimus suur holokaust aastatel 1933 kuni 1945. Holokaustis tapeti miljoneid juute. Neid saadeti kas surma või orjatöölaagritesse. Esimene koonduslaager rajati aastal 1933 Saksamaal Dachaus, millele järgnesid ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad, asotsiaalid, mustad, homoseksuaalid. Ja kuni 1938. aastani viidi juute laagrisse ainult juhul, kui nad kuulusid mõnda nendest gruppidest. Nürnbergi seadus Aastal 1935 kehtestati Nürnbergi seadus, mille kohaselt võeti juutidelt ära nende kodakonsus ja ka inimõigused. Peale selle kästi ka juutidel kanda juudi märke. Väga paljud määrused ja dekreedid olid koostatud nii, et saksa juutidel oli võimatu elada
neljaks: Olmedegradatsioon – mulla viljakuse kahjustamine olmejäätmete või materjalidega, mida kasut. olmes Ehitusdegradatsioon – mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Masindegradatsioon – mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel Keemiline degradatsioon – mulla viljakuse kahjustumine millegi puududes või liigsuses Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted Taimestikku ohustavateks teguriteks on urbaniseerumine ja tööstuslinnakute pealeehitamine, mis hävitab taimkatte. Samuti ka suurte põldude rajamine ning ulatuslikud metsaraied. Väljasuremisäärel olevate taimede kaitseks on loodud kaitsealad, kus on riigi poolt sätestatud, et inimene ei tohi sealsesse loodusesse sekkuda, kuid paraku pole need alad väga suured. Loomastikku ohustavad tegurid on ülejahtimine ning eriliste liikide jahtimine vääriskauba eesmärgil. Kaitsemeetmeteks on samuti kaitsealad ja trahvid
Toidupuudusest võetakse arengumaades maha vihmametsi lootusega, et neist saavad viljakad põllud kultuuride arendamiseks ja kasvatamiseks kuid tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuna vihmametsades sajab aastas üle 1500 mm sademeid. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted Taimestikku ohustavateks teguriteks on urbaniseerumine ja tööstuslinnakute pealeehitamine, mis hävitab taimkatte. Samuti ka suurte põldude rajamine ning ulatuslikud metsaraied. Väljasuremisäärel olevate taimede kaitseks on loodud kaitsealad, kus on riigi poolt sätestatud, et inimene ei tohi sealsesse loodusesse sekkuda, kuid paraku pole need alad väga suured. Loomastikku ohustavad tegurid on ülejahtimine ning eriliste liikide jahtimine vääriskauba eesmärgil
annaabi.ee 
