mise volitustega institutsioonis. Euroopa Nõukogu soovitus R (94) 12 kohtunike sõltumatuse, töö tõhususe ja rolli kohta. Vastu võetud 13. oktoobril 1994. Selle I põhimõtte art 2 käsitleb kohtunike sõltumatust ja rõhutab alapunktis b, et täidesaatev ja seadusandlik võim peavad tagama kohtunike sõltumatuse ja selle, et ei astutaks samme kohtuniku sõltumatuse ohustamiseks. Arvutivõrgus: http://www.coe.ee/?op=body&id=191 (28.03.2006). The Universal Charter of the Judge. Vastu võetud Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu poolt 17. novembril 1999. Enamik selle sätteid puudutavad kohtute ja kohtunike sõltumatust. Arvutivõrgus: http://www.iaj-uim.org/ENG/07.html (28.03.2006). Judges Charter in Europe. Vastu võetud Euroopa Kohtunike Ühingu poolt 4. novembril 1997. Arvutivõrgus: http://www. richtervereinigung.at/international/eurojus1/eurojus15a.htm (28
Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Selle hulka arvatakse: maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum maismaa ja territoriaal- ja sisevete kohal, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid, maapõu, kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all, sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Territooriumi vägivaldset muutmist välisriikide poolt loetakse riigi suveräänsuse ohustamiseks. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgaga, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teisalt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik
üritati otsida liitlasi: algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934 tulid koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimine Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel. Idapakti idee – vastastikuse abi kokkulepete sõlmimine Ida-Euroopa riikide 16 vahel, et Nõuk. Liit saaks igasse Ida-Euroopa riiki paigutada oma väed, et justkui nii kaitstes nende riikide iseseisvust. Saksamaa idapiiri ohustamiseks oli vaja luua ühisrinne, et siduda Saksamaa sõjalised jõud, kui need peaksid tungima läände, sellepärast see idee. Kava kohaselt pidi Nõuk. Liit garanteerima Prantsusmaa julgeolekut ja vastupidi Saksamaa vastu. Lepinguosalised pidid sõjalise rünnaku korral osutama üksteisele abi, ka materiaalset. Prantsusmaa soovis, et sõlmitaks ka regionaalse vastastikuse abistamise pakt, kus võiksid osaleda Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Poola, Nõukogude Liit, Soome ja Balti riigid. Et neil oleks
annaabi.ee 
