Enamasti küll suhtlemise eesmärgil. Noored suhtlevad ja avaldavad oma mõtteid msn-is, rates, jututubades ja foorumites. Foorumites, jututubades ja mujal avaldatud kommentaarides saab kõige rohkem lugeda nende kirjapandut. Kuna internetti kasutavad ka väga noored, siis õpivad nad sealt ära kirjapandud sõnad ja hakkavad neid samuti kasutama. Niimoodi ehk ka järgmine põlvkond ja nii edasi, kuni jääb järgi aina vähem eestikeelseid sõnu, mida kasutatakse. Ma arvan, et see ohustabki meie emakeelt. Seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega. Eesti keelt säilitatakse eesti keele õpetamisega ja eestikeelsete raamatute, lehtede ja õpikute väljaandmisega. Ka internetis on lehekülgi, mis on puhtas eesti keeles, aga, mis ei ole noorte poolt kahjuks sagedasti külastatavad. Kokkuvõtteks võib öelda, et minu arvates on meie emakeel tõsiselt ohus. Peame kõik vaeva nägema selleks, et eesti keel säiliks
nende elukoht on ja jääb. Ja just neid, kes tõesti seda abi vajavad, mitte majanduspõgenikke Põhja- Aafrikast, kes on kadedad me elu peale ja tahavad siia põgeneda paremate elamistingimuste nimel. Massiimmigratsioon ohustab ja lõhub kultuure. Väide, et erinevus rikastab võib olla tõsi, aga seda ainult kindlatel tingimustel, mis antud situatsioonis kahjuks puuduvad. Usud ja maailmavaated on Euroopas ja Lääne- Aafrikas liiga erinevad ning seetõttu Euroopat ohustabki massiimmigratsioon. See on ja jääb Euroopale ohtlikuks.
munevad ühte kohta väga palju mune, on ühest küljest hea, sest nii on vaenlastel neid raskem leida. Teiselt poolt jälle: kui vaenlased munakogumiku või röövikute seltsingu siiski avastavad, võivad nad selle viimseni hävitada. Liblikate heaolu mõjutab ka inimene oma tegevusega, seda eeskätt elupaiku kujundades. Tundub, et nende liikide elukeskkonnale on mõjunud soodsalt hajus talumajapidamine ning komme metsas loomi karjatada. Nüüd, kui maaelu sel moel on enamasti hääbunud, ohustabki nende liikide elupaiku peamiselt võsastumine. Suur-mosaiikliblikas vajab väikesi raiesmikke ja saare järelkasvu. Teelehe-mosaiikliblikas aga vajaks karjatatavaid looduslikke niiskemaid niite ja teeservi. (Eesti Loodus, Mati Martin, 2007) Komapunnpea (Hesperia comma) Kuulub perekonda Hesperiidae, kergesti eristatav tagatiibade all olevate hõbedaste laikude järgi. Looduses on neid peamiselt märgata augustis. Eelistab elupaikadeks aruniite,
annaabi.ee 
