2. Ennetusmeetmete rakendamine Võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele. 3. Õnnetustele reageerimise protseduuride väljatöötamine Kavandatakse personali esmane ja vajadusel pikemaajalisem tegutsemine igas erinevas hädaolukorras inimeste ja arhivaalide päästmiseks ning õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Määratletakse iga töötaja kohustused ja vastutus ohusituatsioonis 4. Ohuplaani koostamine Ohuplaani struktuur ning sisu sõltub rmtk (hoone) vajadustest ja eripärast. Ohtude ennetusmeetmed · Hoonekonstruktsioonide kontroll, nõrkade kohtade väljaselgitamine · Kasutusel võimalikult vähesüttivad materjalid · Tuleohutuse tagamine · Evakuatsiooniteede tagamine · Hoonesiseste infrastruktuuride kontroll ja hooldus · Valve- ja alarmsüsteemide olemasolu · Nõuetekohane hoiustamine Ohuplaan
(Psühholoogia gümnaasiumile, 2006, lk 179). Olen isegi tundnud kuidas hirmust kananahk ihule tuleb ja juuksed tahavad peas püsti tõusta. Hirmu emotsioon on minu arvates alateadvuses kinni, nii et selle ilmumist on võimatu vältida. Füsioloogilised reaktsioonid toimuvad organismis minust sõltumatult ikkagi. Kuna mu mees on sõjaväelane, siis kardan ma kõige rohkem seda, et tal võib hirmutunne väheneda. Viibides mitmeid kordi ohusituatsioonis võib hirmu või siis ohutunne kaduda. Tekib harjumus tunda pidevalt ohtu oma elule, mistõttu ei võeta hirmu enam tõsiselt. Mees väidab aga vastupidist, et mida rohkem ohusituatsioonides viibida, seda tugevamaks ta vaist muutub, et ohte ära tunda. Kinnitust tema väitele leidsin Triin Hannusti loenguslaididelt (,,Motivatsioonid ja emotsioonid"), kus ta kirjutab: "Isikul, kellele maailm on pideva ähvarduse allikaks, kujuneb seadumus neid ähvardusi ära tunda"
2) Glükokortikoidid a. Glükogenees b. Reguleerivad põletikuprotsesse c. Kohanemisreaktsioonid d. Reguleerivad ainevahetusprotsesse 6. Neerupealiste säsi hormoon, selle ülesanded Neerupealiste säsi hormooniks on adrenaliin, mille ülesannete hulka kuuluvad: 1) Glükogeneesi stimuleerimine lihastes ja maksas 2) Soodustab rasvade lõhustumist 3) Kutsub organismis esile muutused, mis on vajalikud ohusituatsioonis 7. Kilpnäärme hormoonid, nende ülesanded Kilpnääre on organismis üks suuremaid sisenõrenäärmeid. Toodab 3 sorti hormoone: · Türoksiin Reguleerib kehalist ja vaimset kasvu ning kiirendab ainevahetusprotsesse · Trijoodtüroniin Ülesanne sama, mis türoksiinil · Türeokaltsioniin reguleerib Ca ladestumist luuded ning soodustab Ca konstentratsiooni langust veres 8. Kilpnäärme hormoonide puudumisel lapseeas tekib...
vabadusest ilmajäetud alaealine. LASTE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI, aga ka teiste rahvusvaheliste aktide järgi, on sellistele lastele vaja tagada eriline kaitse ja hooldus. Sealhulgas on vaja tagada nendele lastele nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuste reaalne kättesaadavus. Samuti on vajalik nõustada sellise lapse vanemat, teisi lähikondseid, aga ka näiteks väärkohtlejat, et ennetada selliste tegude kordumist. On tarvis tagada, et ohusituatsioonis olev laps avastataks varakult, et talle määrataks pädev abi ning et tagataks järelnõustmisteenuste kättesaadavus. Eelnevaga kaasnevalt peab tegema pingutusi, et taastada lapse normaalne, turvaline elu- ja arengukeskkond. Korraldada on vaja ka üldine tulemuslik ennetustegevus, et laps sellise kohtlemise ohvriks ei langeks. Eestis ei ole eriolukorras olevatele alaealistele tagatud eriline kaitse ja hooldus. Eelnevale on juhtinud tähelepanu ka Komitee oma kommentaaris 31.
peamisi ülesandeid. Milliseid kehalisi muutusi kumbki haru esile kutsub? Autonoomne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenud energiakulu (emotsionaalsed seisundid – viha, rõõm, valuseisund jne). Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi- või ohusituatsioonis, mis kiirendab südametööd, ahendab veresooni, tõstab vererõhku, aeglustab seedeelundkonna tööd jne. Nt kehaline treening – lihased tõmbuvad pingule, süda hakkab puperdama ning hingamine kiireneb. Prasümpaatiline närvisüsteem teeb vastupidist tööd. Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavardue taastumise perooodil. Närvisüsteem taastab omakorda organismi varusid ja tasakaaulu. See närvisüsteem viib organismi rahuolekusse, mis
annaabi.ee 
