2. Vähe ohtlik, risk väike võivad põhjustada haigestumist. 3. Ohtlik võivad põhjustada tõsiseid haigusi, nakkusoht on suur, ei ole võimalik ennetada, nt siberi katk, marutõbi. 4. Väga ohtlik Suur oht töötajatele, põhjustavad tõsiseid haiguste tagajärgi, võivad lõppeda surmaga nt ebolaviirus, Tööandja kohustused: Vältida või vähendada tervisele ohtliku biol. ohuteguri kasutamist. Märgistada ohupiirkond ohumärgiga. Tagada tööhügieen: 1. Keelata söömine ja joomine töökohas. 2. Anda asjakohane tööriietus. 3. Anda kaitseriietus. 4. Anda töötajate kasutusse dussidega pesemisruumid ja antiseptilised nahapuhastusvahendid. 5. Puhastada isikukaitsevahendid pärast tööpäeva lõppu. 6. Korraldada töötajate väljaõpe.
seda vähem edukas oli kanakulli rünnak tuvidele, sest suuremad salgad põgenesid varem kui väiksemad. • lahjendusefekt – Suure loomarühma koosseisus viibides on igal üksikul indiviidil kiskja rünnaku korral ohvriks sattumise tõenäosus puht statistilistest põhjustest tulenevalt nii mitu korda väiksem, kui mitu liiget on grupis. Arvatakse, et just lahjendusefekt soodustab hiigelsuurte seltsingute kujunemist loomadel. • väiksem ohupiirkond – Kiskja rünnaku korral on rünnakupiirkonnas viibiva isendi jaoks oht seda väiksem, mida lähemal asuvad talle teised isendid. Isendi ohupiirkond on piiritletav poole kaugusega lähimatest naabritest. Kui kiskja rünnak satub väljapoole isendi ohupiirkonda, on tõenäolisem, et ta ründab hoopis naabrit. (nt joonisel oleva musta konna ohupiirkond on suurem, kui ta asub vasakpoolses positsioonis (seltsingu hõredamas osas). Seepärast oleks konnal
Valvsusaste, ohupiirkonna suurus, lahjendusefekt jt. efektid. Kõrgenenud valvsusaste - grupis on silmi rohkem kui üks paar, mistõttu kiskja õigeaegse märkamise tõenäosus kasvab. Üksik isend peab grupis viibides olema vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks. Grupi lahjendusefekt - suure grupi koosseisus viibides on igal üksikul indiviidil kiskja rünnaku korral ohvriks sattumise tõenäosus nii mitu korda väiksem, kui mitu liiget on grupis Väiksem ohupiirkond - kui kiskja kütib vaid ühe saaklooma korraga, siis on iga saaklooma jaoks parim strateegia püüda hoida teist isendit enda ja kiskja vahel Kiskja tähelepanu hajutamine - kiskja rünnaku korral läbisegi laiali põgenevad loomad viivad kiskja segadusse, mistõttu tal on raske kontsentreeruda ühe konkreetse isendi jälitamisele Ühine kaitse tugeva vaenlase eest linnuparv ründab kulli. Grupieluviisi eelised toitumise seisukohast.
Näit. polügüüniat ehk “mitmenaisepidamist” soodustab see, kui ühede isaste territooriumid on märksa rikkalikumad kui teistel. Grupieluviisi põhjused. Grupieluviisi eeliseid turvalisuse seisukohast. Grupieluviisi eeliseid toitumise seisukohast. Elatakse grupis, kui see pakub paremat kaitset vaenlase eest ja kui on võimalik efektiivsemalt toituda. Turvalisus: (a) kõrgenenud valvsusaste (b) grupi lahjendusefekt (c) väiksem ohupiirkond (d) kiskja tähelepanu hajutamine (e) ühine kaitse tugeva vaenlase eest. Toitumine: (a) ühine jahipidamine (b) süsteemne ressursikasutus (c) grupp kui informatsioonitsenter Sugulussuhted ja kooselu. Noorloomade soospetsiifilise hajumise funktsioon, näiteid. Enamjaolt elavad kooselu või lähestikku sugulased. Hajumise funktsioon on inbriidingu ohu vähendamine. N: lindudel on hajuvaks sugupooleks enamasti emased. Põhjus: linnud on enamuses territoriaalsed ja monogaamsed
annaabi.ee 
