Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid ei tungi organismi ning seetõttu on ohtutud. 7.Nomenklatuur ja isomeeria(vihikus) 8. Alkaanide esindajad: Metaan CH4 lõhnatu, värvitu, gaasiline. Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Suur osa kasutatakse kütteks, kuid on ka tähtis keemiatööstuse tooraine. Moodustub looduses orgaaniliste ainete lagunemisel anaeroobsete mikroobide toimel. Moodustub ka loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. On üks paljudest kasvuhoonegaasidest.
Alkaanid on hüdrofoobsed (tõrjuvad vett), vees peaaegu lahustumatud, aine ei märgu ning alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulitega (alkaanid veega ei segune ega märgu). Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Olek - tahke, gaas, vedelik; veest väiksema tihedusega (kergem veest). Füsioloogilised omadused: loomadele ja inimestele on alkaandel tugev narkootiline toime (mürgine;tahked alkaanid ohtutud, kuid selle auru sissehingamine võib lõppeda surmaga!) 3. Halogeeniühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, teised on kas vedelikud või tahked ained. Hüdrofoobsed, ei moodusta vesiniksidemeid. Ühendite tihedus on suurem kui veel. Vedel halogeeniühend + vesi kihistub kiiresti (alumine kiht on halogeeniühendi kiht); teised
1) kerge haigestumine – allergia, soole parasiidid, hallitusseened 2) haigestumine – nakkusoht eriti suur ei ole, on olemas ennetus ja ravivahendid, salmonella, gripp, 3) raskemad haigused – kas ennetus voi ravivahendid, tuberkuloos, herpes. Hiv, marutaud 4) puukentsefaliit – 11. töötajate liikumsiteed – libisemsied kukkumised, luumurrud, venitused, 1/3 tööonnetustest. Ohutud liikumisteed tuleb märgistada. Tootmistsehhides ja ladudes tuleks märgistada ohtutud liikumsiteed kas kollaste voi valgete joontega. 12. Elektrioht Elektrilöök, isolatsiooni põlemine, katkised lülitid ja pistikupesad, juhtmed põrandal, staatiline elekter. TÖÖKESKKOND 13. PÕLENG JA PLAHVATUS Elektrilühised, tolm on kergesti süttiv, tuletõrje statistika ütleb, et kõige rohkem põlema lähevad külmkapp ja pesumasin, SUITSETAMINE 14. Masinad ja seadmed Ohtlikud on just liikuvad osad(peavad olema piirestatud) 15. Soojus ja külmus 16. Surveanum
Biorelvad - viiruste, bakterite, seente, taimsete- ja loomsete mürkide kasutamine relvana - katkubakter teise maailmasõja ajal jaapanlaste kingitus hiinlastele - 2001.aastal USA's Siberi katku spoorid saadeti kirja teel - kasutatakse, kuid nende tootmine on keelatud - viirusgenoomid on vabalt kättesaadavad = viiruse tootmine on vaid tehnoloogiline probleem - biotehnoloogia abil on võimalik muundada nt ohtutud mikroobid väga ohtlikuks Mendeli seadused - seaduspärasused, mis kireldavad, kuidas pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad - nimetus tuleb Austria munga Georg Mendeli (1822-1884) järgi - pani aluse geneetikale- uuris pärilikkust kui polnud infot DNA ja geenide kohta Mendeli tegevus - ristas süstemaatiliselt herneid - koostas märgisüsteemi, kasutatakse tänapäevani - P parenter (vanemad)
annaabi.ee 
