Tirtsud ja ritsikad Elupaik Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Need putukad kuuluvad sihktiivaliste seltsi, mis hõlmab kokku 20 000 liiki. Sihktiivalised on tavalised kogu maakeral, eriti ohtralt on neid troopikas.Elavad peamislet puudel ja põõsastel vahel. Välimus Tirtsudel on väga suured silmad ning kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Nii nagu tirtsudel, on ka ritsikatel pikad tagajalad hüppamiseks ja
Kudemisaladele saabuvad esimesena noorde isased havid. Pärast marja heitmist kooruvad 1225 päeva möödumisel vastsed. 3 Toitumine: Havidel on meie veekogude kõige ahnema röövli kuulsus. Nad haaravad suure aplusega esimest ettejuhtuvat saaki. Haugide toidumenüüsse kuuluvad kõikvõimalike kalaliikide kõrval mitmesugused selgrootud, konnad, veelindude pojad ja väikesed imetajad (nt mügrid). Toidu valik sõltub enamasti saakloomade ohtrusest, nad õgivad ka väiksemaid liigikaaslasid, st esineb kannibalism. Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on Hauglaste sugukonda kuuluvröövkala. 4 Pilte havist 5 Kasutatud allikad: 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Haug 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Brochet_Luc_Viatour_.jpg 3.http://www.kalastusinfo.ee/media/Image/2009_uudised/haug.jpg 4.Väike kalaraamat 5.http://www.e ope
Tirtsud ja Ritsikad Sissejuhatuseks Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Sihktiivalised on jässaka pikliku külgedelt kokku surutud kehaga enamasti rohelised või pruunikad putukad. Nende kõige tagumine jalapaar on muutunud pikenenud hüppejalgadeks. Siia putukarühma kuuluvad rohutirtsud ja ritsikad. Sihktiivaliste haukamissuistega varustatud pea on suurte ovaalsete liitsilmadega ning kolme lihtsilmaga. Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel)
- mudelliigi ja jäljendaja arvukuse suhtest. Mida suhteliselt arvukam on mudelliik, seda tugevam on jäljendajale pakutav kaitse. Selge see, mida rohkem on tõelisi aposemaate, seda tõenäolisemalt ja kiiremini õpib kiskja kõnealuse väljanägemisega elukaid vältima, jäljendajaid sealhulgas. - mudelliigi ebameeldivuse astmest. Mida ebameeldivam, seda kiiremini kiskja õpib. - alternatiivsete saakloomade ohtrusest. Kui kiskjal ikka muud süüa pole, siis ei jää tal ikkagi muud üle, kui hoiatusvärvusega saakloomi jahtida, loomulikult siis vastavaid riske võttes. Nagu Mülleri mimikri, nii on muidugi ka Batesi mimikri huvitav uurimisobjekt. Lõpuks veel seda, et kuigi siin sai pikalt arutatud värvuse evolutsiooni kiskja-saakloom interaktsioonist tulenevate valikusurvete tagajärjel, pole sellised kindlasti mitte ainsad
annaabi.ee 
